Meie esivanemad kõndisid kahel jalal ja sirge seljaga palju varem seniarvatust
Arizona ülikooli evolutsiooniantropoloog David Raichlen uuris kahest Põhja-Tansaanias Laetolis asuvast leiukohast pärit kivistisi ja esitles oma uurimustulemusi teadusajakirjas Experimental Biology.
Laetolist leidis tuntud antropoloog Mary Leakey koos oma kolleegidega ligi 70 väga varajase inimese eellase jälge. Need jättis australopiteekus - varaseim teadaolev fossiilne inimlane. See liik elas 3,5-3,6 miljonit kuni 1,9 miljonit aastat tagasi.
ScienceDaily kirjutab, et Raichlen ja ta tiim analüüsisid jäljekivistisi ning võrdlesid neid tänaste inimeste jälgedega mitmel viisil. Muuhulgas tehti rida katseid, kus kaheksa vabatahtlikku kõndisid edasi-tagasi nii sirge kui küürus seljaga, küürus liikumisviisi puhul olid ka puusad ja põlved painutatud.
Varvaste ja kandade jäetud jälgi analüüsides mõistis uurimistiim, kuidas iga vabatahtliku jalalaba surve nii-öelda keskpunkt asus labal erineval kohal sõltuvalt kõndimisviisist. Kui uusi jälgi ammustega võrreldi, leiti, et sirge seljaga kõndides jäetud jäljed olid enam kui kolme miljoni aasta tagustele Laetoli jälgedele palju sarnasemad, kui küürus seljaga jäetud.
Kui meie väga kauged esivanemad puude otsast alla tulid, oli püstise seljaga kõndimine nende evolutsioonis väga olulisel kohal. Raichleni eksperimendi tulemusena selgus, et küürutades liikudes on energiakulu palju suurem, kui püstises asendis kõndides.
"Meie uurimus väidab, et 3,6 miljonit aastat tagasi olid muutused kliimas ja elukeskkonnas viinud selleni, et iidsed inimlased olid sunnitud päevas toiduotsinguil pikemaid vahemaid maha kõndima. Loodusliku valiku tulemusena võis osutuda soosituks tänapäevasele inimesele omane püstise seljaga kõndimine ning meile omane liikumismehaanika," ütlevad teadlased pressiteates.
Raichlen arvab, et selline kõndimine võis tekkida veel varem - Washington Postile ütles ta, et niisugune sirge seljaga ja inimlik kahel jalal kõndimine on 4-5 miljonit aastat vana.
