Mehhikos kaevati välja Kesk-Ameerika vanim püramiid

Arheoloogide teatel on Mehhiko lõunapiirkonnas ühe püramiidi sisemusest avastatud 2700 aasta vanune üliku hauakamber. Tegemist võib olla vanima omalaadse kalmeleiuga Kesk-Ameerikas.

Hauakamber kuulus umbes 50-aastasele mehele, kes maeti koos nefriidist kraede, püriidist ja obsidiaanist tehiste ning keraamiliste anumatega, vahendab The Independent. Arheoloog Emiliano Gallaga kinnitusel pärineb haud vahemikust 500 kuni 700 aastat e. m. a.

Gallaga osutas, et leidu ümbritsenud kihististe ja haua ebatavalise puitkonstruktsiooni alusel on teadlastel põhjust pidada seda üheks varasemaks juhuks, kus püramiidi ei kasutatud lihtsalt usulise rajatise või templina, vaid hauakambrina.

Hispaania-eelsed tsivilisatsioonid ehitasid Ameerikas püramiide peamiselt allmaailmast taevasse kerkivate astmete esitusena; taolise püramiidi tipus asus reeglina tempel.

Haud leiti muistsete zoque indiaanlaste rajatud kompleksist Chiapa de Corzo väljakaevamispaigas lõunapoolses Chiapase osariigis. Püramiid võib olla koguni tuhat aastat vanem paremini tuntud maiade valitseja Pakali hauapüramiidist Palenque väljakaevamispaigas, mis samuti asub Chiapases.

Mees, kes oli tõenäoliselt toonases tähenduses märkimisväärse suurusega asula Chiapa de Corzo peapreester või valitseja, maeti kivikambrisse. Märgid seintel viitavad puittalade kasutamisele haua ehitamisel, ent puit on kambri kohale ehitatud püramiidi raskuse all juba ammu kokku varisenud.