Tõenäoliselt on erinevus välja kujunenud küttide-korilaste ühiskonnas, mil naised noppisid metsaande korjata ja mehed pidasid jahti, vahendab AFP ajakirjas British Journal of Psychology ilmunud uuringut.

Uurijad testisid teooriat ligi poolesaja mehe ja naise peal, paludes neil paberilt tuvastada joonte ristumiskohti erinevatelt kaugustelt.

Katses, mille käigus paber paigaldati käte siruulatusest 100 cm kaugusele, olid edukamad mehed. Seevastu 50 cm kaugusele paigutatud paberilt nägid õiget vastust pigem naised.

„On tõendeid, et aju töötleb lähemal ja kaugemal asuvat ruumi erinevalt," ütleb Lääne-Londoni kolledži psühholoog Helen Stancey. „Meie tulemused annavad mõista, et lähedale vaatamine on paremini arenenud naistel ja kaugele vaatamine meestel."

Stancey hinnangul võib erinevuse ilmnemise põhjuseks olla küttide-korilaste ühiskonnast kaasa tulnud evolutsiooniline pärand. Peamiselt korilusega tegelenud naised pidid hästi eristama käeulatuses olevaid objekte. Seevastu meestel, kelle ülesandeks oli jahipidamine, pidi silm seletama ninaesisest kaugemale.