Mehe tantsuoskus kahaneb koos suguvõimega

 (33)
Aivar Riisalu ja Kristiina Tennokese-Ott
Delfi Pilt

Keskealistel meestel, kes oma lastele toretsevate tantsuliste etteastetega avalikes kohtades häbi teevad, on nüüd olemas täiuslik vabandus — evolutsioon.

Igal nädalavahetusel pulmades ja muudel perekondlikel tähtsündmustel demonstreeritav, pealtvaatajaid piinlikkusest võdisema panev “isade tants” võib olla vananevate meeste alateadlik viis peletada eemale noori naisi, loovutades mänguväljaku suguküpsuse tipus olevatele noorematele isastele, vahendab The Daily Telegraph.

“Sõnum, mida seesugune tantsimine saadab, on “hoidke eemale, ma ei ole viljakas”,” ütleb Hertfordshire’ ülikooli psühholoog Peter Dad, kes on võrrelnud ligi 14 000 inimese tantsustiile ja enesekindlust.

Tema uuringud on kinnitanud teadusuurimusi, mis näitavad seost tantsu, hormoonide ja sugulise valiku vahel.

Mehed vanuses 35-60 aastat üritavad reeglina sooritada puuduliku koordinatsiooni tingimustes keerukaid tantsuliigutusi — asjaolu, mis peaks olema ilmne igaühele, kes nägi, kuidas USA eelmine president George W. Bush 2007. aastal Lääne-Aafrika tantsutrupi seltsis ihu hööritada üritas.

Peter Dad osutas uuringutele, mis näitavad, et naised võivad tantsupartnerite testosteroonitaset mõõta liigutuste stiili ja energilisuse baasil, ning pakkus, et “isatants” võib olla hoiatus lapsesaamisealistele naistele, et mujal võib nende partneriotsingut saata suurem edu.

“Mind ei üllataks sugugi, kui selguks, et kuna keskealiste meeste jaoks on viljakas sigimisiga juba möödas ning suure tõenäosusega on neil ka perekond olemas, seisab evolutsioon hea selle eest, et nad enam 18-aastastele tütarlastele veetlevad ei paistaks,” ütleb Dad. “Nagu õun, mis värvub vananedes pruuniks — ja millele eelistatakse värsket rohelist õuna.”

Keskealiste meeste tantsusammud võivad olla eriliselt kohmakad seetõttu, et kuigi nende elu paremad aastad on juba selja taga, on nad siiski suguliseks läbikäimiseks võimelised ja tunnevad end seega naisterahvaste seltskonnas endiselt veidi ujedalt, annab uurimus mõista.

Ehkki pärast kiiret tõusu teismeliseeas ja 20ndate eluaastate algupoolel jääb meeste enesekindlus tantsimisel keskea saabudes samaks, kerkib see taas umbes 65. eluaastal, mil testosteroonitase hakkab alanema.

Pensioniealistele meestele meeldib tantsimine rohkem kui kunagi varem ning nad sooritavad selle käigus lihtsaid liigutusi elegantselt, selgus uurimusest. See võib ka selgitada hallipäiste tantsulõvide suurt edu mitmel pool menukates võistlustantsusaadetes.

Dad andis mõista, et eakamate härrasmeeste kõrge enesekindlus oma tantsuvõimete suhtes võib tuleneda ka sellest, et nende abikaasade oma hoopis langeb. Uurimus näitas, et erinevalt meestest hakkab naiste tantsuline enesekindlus pärast 55. eluaastat ehk klimakteeriumi algust langema.

“Naised võivad mehi füüsiliselt heidutada kogu elu vältel, mistõttu naiste enesekindluse kiire kahanemine tekitab neis kergendustunnet,” ütleb Dad, kes on ühendanud akadeemilise psühholoogiaõppejõu rolli tantsuinstruktori ja koreograafi omadega. “Tantsuklubides näen tihti, kuidas vanemad mehed oma partnereid — igas vanuses daame — ideaalselt juhivad.”

Teadustöö “Tantsuline enesekindlus, vanus ja sugu” raames paluti 13 715 inimesel võrrelda iseenda enesekindlust tantsimisel eakaaslastega ning hinnata oma tüüpiliste tantsuvõtete ulatust ja koordineeritust.

Selgus, et igast vanuserühmast ja kummastki soost vastajad pidasid enda tantsuoskust keskmisest paremaks; ainsaks erandiks olid teismelised poisid, kes hindasid end umbes keskpärasteks. Samuti näitas uuring, et kummagi soo esindajate tantsuline enesekindlus tõuseb ühtlaselt vanusevahemikus 16-30 eluaastat, ehkki tütarlaste enesekindlus langeb põgusalt teismeea keskel, umbes puberteedi saabudes.

Järgmise uurimuse käigus üritab Dad leida vastust küsimusele, miks mõned inimesed tantsimast keelduvad, ja loodab, et suudab inimesi õhutada nautima tantsimise tervist parandavaid mõjusid.