Mehe ja naise suhtumist poodlemisse mõjutab kauge minevik
Uurijad usuvad, et eelajaloolisel ajal omandatud rollide erinevused on arenenud erinevateks ostlemisstiilideks, vahendab The Daily Telegraph.
Kui naised veetsid päevi toitu kogudes, enamasti koos lastega, käisid mehed jahil ning pidid saagi tabamiseks ja tapmiseks koostama konkreetseid plaane.
Kaht erinevat lähenemist toidu hankimisele peegeldab see, kuidas me tänapäeval poes käime, usuvad ajakirjas Journal of Social, Evolutionary and Cultural Psychology avaldatud uurimuse autorid.
Hüpoteesi kohaselt on naised valmis tundide kaupa õiget kostüümi, kingitust või muud kaupa otsima sellepärast, et varasematel ajastutel kulutasid nad palju aega kõige kvaliteetsemate ja tervislikumate toiduainete otsimisele.
Mehed aga otsustasid juba enne jahiretke ära, millist looma nad tappa tahavad, ning asusid toda siis otsima. Kui loom oli leitud ja vagaseks tehtud, naasid mehed otse koju.
Michigani ülikooli professor Daniel Kruger ütleb, et uurimus võib anda vastuse küsimusele, miks abielupaaride ühine poodlemine pahatihti nii palju tüli ja stressi tekitab.
Tema sõnul võib mõistmine, miks kummalgi sugupoolel on täiusliku kingi väljavalimiseks oma meetod, aidata paaridel ka tänavu jõulude ajal poodides tülitsemist vältida.
Eelajaloolisel ajal oli korilus igapäevane kogukondlik tegevus ning enamasti osalesid selles ka väikesed lapsed, nagu emad tänapäevalgi lapsi poodi kaasa võtavad, osutab Kruger.
Naistel kujunesid ürgajal parima toidu leidmise oskused sellepärast, et vale marja või pähkli valimine võis olla surmav.
“Korilusega tegelevad naised pidid olema õige värvi, tekstuuri ja lõhnaga saaduste valimisel ülimalt pädevad, et tagada toidu ohutus ja kvaliteetsus,” ütleb ta. “Samuti pidid nad teadma, millal saaki oodata, ning pidama arvet selle üle, millal kord tühjaks nopitud korjekoht järgmise saagi kasvatab. Tänapäeval teavad naised meestest palju tõenäolisemalt, millal mingi kaup alla hinnatakse. Samuti veedavad naised palju aega täpselt õiget kude, värvi ja tekstuuri otsides.”
Kruger otsustas uurimuse läbi viia pärast sõpradega koos ette võetud talvist puhkusereisi mööda Euroopat. Rännanud pikka aega mööda uniseid külakesi, jõudis seltskond Prahasse, kus naised tahtsid esimese asjana tormata osturallile, rääkis Kruger, ent mehed ei suutnud mõista, miks.
“Kui aga meenutada korilaste strateegiat, ei tundugi see väga ebamõistlik. Uude areaali jõudnud, tahab korilane end kohe oludega kurssi viia ja otsida üles head korjepiirkonnad.”
Kruger selgitab, kuidas teisalt pidid ürgmehed küttima spetsiifilist saaki, mis tähendas, et nende lähenemine pidi olema kliiniliselt täpne — nagu on tänapäeva meeste suhtumine poeskäiku.
“Mehed teavad enamasti täpselt ette, mida nad osta tahavad, ning eelistavad poes veeta võimalikult vähe aega. Liha võimalikult kiire toimetamine koju on kriitilise tähtsusega. Lapsi pole jahile kaasa võtta ohutu ega otstarbekas, kuna nad aeglustavad jahisalga liikumist.”
