Halvad unenäod leiavad aset tavaliselt REM-une ehk aktiivse une faasis ning neid defineeritakse kui häirivaid vaimseid kogemusi. Tihtipeale põhjustavad hirmuunenäod ülesärkamise. Kuigi halbadel unenägudel ei ole otsest seost igapäevaeluga, peegeldavad nad siiski magaja sügavamaid muresid ja tundeid, vahendab Novaator PhysOrgi uudis.

Viimase paari aasta jooksul on avaldatud mitmeid uurimusi halbade unenägude sageduse ja psühhopatoloogia kohta, kuid täiskasvanud inimeste hirmuunenägude sisu on uuritud vaid väga vähestes süstemaatilistes uuringutes.

Saksa teadlase Michael Schredli juhitud uurimuses osales üle 2000 inimese, kellel paluti anda ülevaade oma hirmuunenägudest. 48 protsenti inimestest ei näinud neid üldse, 10 protsenti nägi halba und paar korda aastas. 5 protsenti inimestest nägi hirmuunenägusid aga vähemalt iga paari nädala tagant. Kõige levinumaks unenägude sisuks oli kukkumine, hilinemine, halvatus, tagaajamine või armastatud inimese kaotamine.

Uurimuses leiti, et meeste hulgas olid levinumad vallandamise või vägivallaga seotud halvad unenäod, naised aga nägid hirmuunenägudes sagedamini seksuaalset ahistamist või armastatud inimese surma. Naised nägid sagedamini ka unes juuste või hammaste väljalangemist. Mõlemal sool esines õudusunenägusid eksamitel läbikukkumise kohta isegi siis, kui tegemist ei olnud üliõpilastega.

Schredli sõnul ei vasta halvatuse, kukkumise või tagaajamisega seotud halvad unenäod inimese ärkvelolekuaja kogemustele, kuid võivad peegeldada ärkvelolekuaja hirmusid. Näiteks unes inimest taga ajav koletis võib olla peegeldus päevaaja hirmust mõne ebameeldiva ülesande ees. Schredli sõnul on vaja rohkem uuringuid, et leida võimalikke seoseid halbade unenägude ja ärkvelolekuaja murede vahel.

Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas European Archives of Psychiatry and Clinical Neuroscience.