Meditsiinilised magnetid panevad patsientidel pead pööritama
Magnetresonantstomograafia uuringute osakaal on maailmas viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud. Nii teostati näiteks Eestis 2010. aastal veidi üle 12 tuhande säärase uuringu. Kahjustunud kudetest ülesvõtete tegemiseks kasutatakse ülivõimsaid magnetvälju. Mil veidi intuitiivsemate efektidena tõmbaksid need seega metallist esemetega ruumi sisenedes viimased pea silmapilkselt enda külge, tekitavad need ka inimkeha bioloogilistes kudedes mõningaid muudatusi, vahendavad ERR Teadusuudised.
Traditsioonilise vaatenurga kohaselt peaksid selleks kas inimesed ruumis ringi liikuma või peaksid muutuma magnetväljad. Kuna magnet -ning elektriväljad on tihedalt omavahelises seoses, kutsub ühe muutus esile ka muutusi teises. Inimkehas tekib säärastel juhtudel väike elektrivool, mis on aga piisav, et aktiveerida närvirakke. Sõltuvalt piirkondadest, mida vool mõjutab, võib see tekitada näiteks peapööritust, silme ees valgusvälgatusi või surinat. Uus uurimus näitab aga, et mõningad sellised efektid võivad esineda ka juhul, kui magnetväli ei muutu ega patsient ei liigu.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Vaata ka videot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvast magnetresonantstomograafist ja selle uljatest võimetest tervest inimesest läbinisti virtuaalne mudel luua!
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!