Matemaatik muukis lahti Biitlite sala-akordi

See George Harrisoni 12-keelse Rickenbackeri lahtistes keeltes võnkuv, koheselt äratuntav “plõnn!” on rokkmuusika kuulsaim akord ning tekitab muusikafännides Pavlovi refleksi, pannes nad kaasa laulma duurile järgnevaid sõnu:
It’s been a hard day’s night
And I’ve been working like a dog.

Pala “A Hard Day’s Night” avaakord on kuulus ka sellepärast, et 40 aasta jooksul pole keegi teadnud, mis akordi Harrison täpselt mängib. Nii muusikud, teadlased kui amatöörkitarristid on kõik pakkunud välja oma teooriaid, kuid täpse vormeli leidmiseks oli vaja Dalhousie’ Ülikooli (Halifax, Kanada) matemaatikut, vahendab teadusportaal ScienceDaily.

“Hakkasin kitarri mängima sellepärast. et kuulsin The Beatlesi plaati — kohe jäid sinnapaika klaveritunnid,” meenutab Dalhousie’ Matemaatika- ja Statistikateaduskonna doktor Jason Brown naerda lagistades. “Olen aastate vältel korduvalt püüdnud selle pala ava-akordi mängida. Tundub uskumatu, et on suudetud tekitada müsteerium ühe akordi ümber ajast, mil kasutati nii lihtsaid salvestustehnikaid. See on tõesti märkimisväärne.”

Lugenud uudist pala 40. juubeli kohta, otsustas dr Brown nelja aasta eest rakendada The Beatlesi mõistatuse lahendamiseks matemaatilist arvutust, mida nimetatakse Fourier’ teisenduseks. See protsess võimaldas tal vastava arvutitarkvara abil lammutada heli algseteks sagedusteks ning sõeluda nende seast välja plaadil kõlanud noodid.

Sellest oli abi, aga mitte palju: leitud sagedused ei klappinud pala juures teadaolevalt kasutatud pillivalikuga. “George mängis 12-keelset Rickenbackerit, Lennonil oli kuuekeelne kitarr, Paulil bass… Sellega, mis ma leidsin, ei klappinud neist tegelikult ükski. Siis tabas mind lahendus: tegu ei olnud ainult nende pillidega! Loos kasutati veel ka klaverit, ning see selgitabki nende problemaatiliste sageduste päritolu.”

Dr Brown järeldab, et üks teine George — biitlite produtsent George Martin — mängis kitarriakordile lisaks klaveriakordi, milles sisaldus noot “fa” (F), mida on koos teiste tuvastatud nootidega võimatu kitarril mängida. Tulemuseks saadud akord oli täiesti erinev kõigest, mida pala kohta seni kirjutatud on, mis selgitab ka rahvusvahelist tähelepanu, mida dr Browni avastus pälvis. Mees ütleb muigamisi, et on esimene matemaatik, keda avaldas ajakiri Guitar Player.

“Muusika ja matemaatika pole teineteisest väga kaugel,” ütleb ta. “On leitud, et lapsed, kes kuulavad muusikat, saavad matemaatikaga paremini hakkama, kuna nii matemaatika kui muusika kasutavad aju samamoodi. Parim muusika on analüütiline, ning matemaatikaski on oma esteetika. Need valdkonnas täiendavad teineteist hästi.”

Tõlkinud Mart Kalvet.