Tänapäeval leidub mürgiseid vetikaid peaaegu kõikjal, kus leidub vett. Nende mikroskoopiliste taimede sisaldus veekogudes pole enamasti eriti suur, kuid vee äkiline soojenemine, nagu ka tolmu või setete juurdevool maismaalt, võib valla päästa tormilise vohamise, mis tapab tuhandeid kalu ja mürgitab koorikloomi või koguni inimesi, vahendab ScienceDaily.

Oma teooriat Ameerika geoloogialiidu konverentsil Oregoni osariigis Portlandis esitlenud Clemsoni ülikooli teadurid James Castle ja John Rodgers arvavad, et sama juhtus ka Maa ajaloo viie suurema väljasuremislaine ajal. Nad leidsid, et igas perioodis, mil suur hulk liike kadus, oli kivistunud vetikamattide, nn stromatoliitide arvukuses täheldatav hüpe.

„Iga massilise väljasuremise teooria juures esineb alati vastamata küsimusi,” ütleb Castle. „Näiteks meteoriiditabamus — kuidas see liikide väljasuremist põhjustab? Kas seda teeb kaasnev kliimamuutus, tolmu sattumine atmosfääri? Ainuüksi sellest ei piisa ju kõikide nende liikide hävitamiseks.”

Sedamööda, kuidas kataklüsmi kergitatud toitainerikas tolm satub vette, saab sellest toit vetikaile. Vetikate populatsioonis toimub demograafiline plahvatus. Seejuures vallandavad vetikad kemikaale, mis võivad toimida mitut moodi: nahaärrititest kangete närvimürkideni. Maismaataimed võivad neid ühendeid juurte kaudu endasse neelata ning anda edasi taimtoidulistele loomadele.

Kui teooria peab paika, annab see vastuse paljudele muistsete liikide väljasuremisega seonduvatele küsimustele. Samuti tõstatab see küsimuse, kuidas võivad tänapäeva vetikad soojemas maailmas ökosüsteeme kahjustada.

„Soojemad temperatuurid soosivad vetikate vohamist,” rõhutab Castle. „Nende organismide ainevahetus ja sigimistempo kiirenevad; eriti ägedalt mõjutab see mürke tootvaid tsüanobakteriliike.”

Ta lisab, et USA vetes elutsevad mürgised vetikad paistavad sedamööda, kuidas temperatuurid tasapisi kerkivad, riigi tiike ja järvi pidi ning rannikut mööda aeglaselt põhja poole kolivat. Nende levialade laienemine ja vetikate tungimine joogiveereservuaaridesse ennustab tervet rida probleeme kaladele ja põlisloodusele, aga ka inimestele.