Enne kui inimesed Marsile jõuavad, liiguvad ilmselt terves päiksesüsteemis ringi väiksed robotkosmoselaevad, aga juba sajandi jooksul võivad inimsed end alaliselt Marsil sisse seada, ütles astronoomiainstituudi teadlane söör Martin Rees teaduskonverentsil.

Kui infrastruktuur on loodud, alanevad Marsile mineku kulud tunduvalt ja see avab võimalused erinevatele ekspeditsioonidele.

“Kui need on riiklikud või rahvusvahelised (ekspeditsioonid), on saavutatav Antarktika-laadne vaoshoitus. Kui aga uurijad on vaba ettevõtluse, isegi anarhilise meelelaadiga erafirmade rahastatavad seiklejad, muutub tõenäoliselt valdavaks Metsiku Lääne mudel,” hoiatas Rees.

Päiksest neljandat planeeti Marssi pildistati esmakordselt kosmosest 1965. aastal. Viimastel aastatel kaljusel ja külmal planeedil maandnud missioonid on leidnud jälgi võimalikust vee olemasolust seal.

Juba on amatöörastronaudid miljonite dollarite eest kosmosesse pääsenud. Kui leiutatakse tõhusamad stardisüsteemid ja efektiivsem kütus, muutub reis kosmosesse märksa hõlpsamaks ja odavamaks.

Reesi nägemuses töötab juba mõne aja pärast “kosmoselift”, mis viib inimesed ja varustuse maalt satelliidile, kust on lihtne kosmoselaevaga edasi sõita.