Marsilt leiti värskeid vooluvee jälgi

 (31)

Algselt pidi vastav pressikonverents toimuma alles nädala pärast, kuid info avastusest lekkis ja kuulujuttudele lõpu tegemiseks otsustati korraldada pressikonverents planeeritust varem.

Pressikonverentsil teatati, et 1997. aasta septembrist Marssi uuriva MGS-i tehtud uuematelt, suurema lahutusvõimega (2-8m) fotodelt on leitud vee poolt uuristatud voolusänge. See pole iseenesest muidugi mingi uudis, esimesed voolava vee poolt uuristatud orud ja kanalid leidis automaatjaam Mariner 9 juba ligi kolmkümmend aastat tagasi. Ainult et siis oli tegemist miljardeid aastaid tagasi toimunud sündmustega, nüüd teatavaks tehtud pinnamoodustised on tekkinud aga viimase paari miljoni aasta jooksul. "... aga me ei saa välistada, et mõned neist on nii värsked, nagu oleksid moodustunud eile", väljendus uurimisrühma juht dr Michael Malin. Nende noorusele viitab kraatrite puudumine lähekonnas, ka pole mõnes voolusängis isegi tolmu märgata. Marsil, kus tolmutormid on tavaline nähtus, tähendab see äärmist noorust.

Voolusängid algavad kraatrite või orgude nõlvadelt ning lõppevad voolu poolt kaasatoodud pinnase ja kivide väljaga. Nende pikkus on kilomeetri suurusjärgus.

Avastuse autorite arvates pärineb vesi mõnesaja meetri sügavuselt ja keskmislt voolas korraga välja 2500 kuupmeetrit vett. Miks vesi voolama hakkas, on seni teadmata. Praktiliselt kõik umbes 120-st avastatud voolusängist on mõlema poolkera keskmistel laiustel (laiuskraadide vahemikus 30° kuni 70°), kusjuures lõunapoolkeral on neid rohkem kui põhjapoolkeral.

Sellel alal on pinnatemperatuur -70°C kuni -100°C ja pind on kolme kuni kuue kilomeetri ulatuses läbi külmunud, mis muudab seal vee esinemise vedelal kujul äärmiselt kahtlaseks. Sealjuures on enamik voolusänge poolusesuunalistel (st päikesevalgusest eemale suunatud) nõlvadel Ka on probleemiks see, et Marsi väga väikese õhurõhu juures aurustub väljavoolanud vesi silmapilkselt. Tunnustatud spetsialist (on kirjutanud muuhulgas raamatu "Vesi MArsil") dr Michael Carr (US Geological Survey) igatahes arvab, et voolusängid on tekitatud hoopis süsihappegaasi poolt.

Muidugi annab vee (võimalik?) leidmine alust lootuste taastumisele elu leidmiseks Marsil. Aga olgu kuidas sellega on, kindlasti kergendaks vee olemasolu tuntavalt mehitatud lende , sest vett saab (peale joomise) kasutada ka hapniku ja tagasilennul kütusena kasutatava vesiniku saamiseks.

Lähemal ajal pöörab MGS erilist tähelepanu kõige noorematele voolusängidele, lootuses märgata seal ajajooksul tekkida võivaid muutusi. Järgmistele, 2001 ja 2003 aastal startivatele automaatjaamadele plaanitakse paigaldada vee otsimiseks sobivaid aparaate. Loodetavasti need uuringud kas kinnitavad või lükkavad ümber äsjased, veel üsna ebakindlad tõendid vedela vee olemasolust praegusaegsel Marsil.