Marsilgi liiguvad laamad nagu Maal
An Yin Los Angelese California Ülikoolist on Marsi pinnast tehtud ülesvõtteid hoolega uurinud ja võrrelnud seal näha olevaid pinnavorme nendega, mida tuleb Maa peal ette näiteks Himaalaja mägedes või Californias San Andrease murranguvööndis – kohtades, kus laamad servapidi kokku puutuvad ja teineteise vastu hõõrduvad, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.
Seni ei ole laamade olemasolu ja liikumise ehk laamtektoonika kohta kindlaid tõendeid saadud üheltki muult taevakehalt peale Maakera, ehkki kahtlustusi on. Ka Yini uuring, mis on ilmunud ajakirjas Litosphere, ei too lõplikku tõde päevavalgele, aga tera tõtt võib selles ikka olla.
Marsipiltidel äratas ta tähelepanu näiteks väga järsk ja sile kanjoniserv, mille taoline tema hinnangul saab tekkida ainult kahe laama piiril. Ka kõneleb laamtektoonika poolt asjaolu, et mööda Marsi pinda kulgeb pikk vulkaanide jada. Need tulemäed pole küll aktiivsed, kuid võivad samuti laamapiiri tähistada.
Kui meil Maakeral on laamu palju – seitse suurt ja hulk väiksemaid –, siis Marsil on neid Yini arvates ainult kaks. Põhjus on küllap selles, et Marss on Maast väiksem, geoloogilised protsessid kulgevad seal aeglasemalt ja laamad pole jõudnud veel paljudeks tükkideks laguneda. Ses mõnes mõttes võime Marsi peal näha Maakera laamastiku kauget minevikku.
Vaata veel: Scientist Discovers Plate Tectonics On Mars (Science Daily)
