Marsil võib leiduda jälgi elusorganismidest

 (12)
Marsil võib leiduda jälgi elusorganismidest
Vulkaan Marsil. Foto: NASA/JPL-Caltech/MSSS/JHU-APL/Browni ülikool

Punase planeedi kustunud vulkaani fotodel nähtavad heledad setted, võivad endast kujutada Marsi merevaigu versiooni, milles võib olla 3,7 miljardi aasta vanuseid elusorganismide säilmeid, mida oleks edaspidi võimalik uurida.

NASA Marsi ümber tiirleva automaatjaama Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) spektomeetri abil tehtud vaatlused näitavad, et setted sisaldavad hüdreeritud ränikivi mineraali, vahendab Novaator portaali New Scientist uudist.

Mineraali liikumise ja kontsentreerumise põhjustas soe vesi või hoovus, mis viitab võimalusele, et setted on kunagi ladestunud keskkonnas, mis oli hüdrotermiline.

Mineraali identifitseerinud USA Browni ülikooli teadlaste rühma liikme John Mustardi sõnul võis põhjavee soojenemist põhjustada vulkaanipurskega kaasnev magma, mille tagajärjel vesi auruna planeedi pinnale jõudis.

Browni ülikooli teadlaste rühma juhtinud John Skoki sõnul võis soojuse ja vee koostoimel tekkinud sete elamiskõlbliku keskkonna moodustada.

Teadlaste sõnul on tegemist mineraaliga, mis võib endas sisaldada andmeid elu olemasolu kohta selle tekkimise ajal ehk umbes 3,7 miljardit aastat tagasi.

Mustardi sõnul võib ränikivi võrrelda kirste tootva seadmega.

Kui oleks olemas bioloogiline materjal, siis võiks seda pakendada ränikivikattega, nagu kummikomme.

Marsi ekvaatori läheduses paiknevast Syrtis Majori nimelisest vulkaanilisest piirkonnast leitud setete näol ei ole tegemist esimese sellelaadse leiuga.

2007. aastal tuvastas NASA marsikulgur Spirit hüdreeritud ränikivi Gussevi kraatri vulkaanilises piirkonnas.

Samas asusid Spiriti poolt leitud setted pinnakihi all ning Mustardi sõnul puudub täpne selgitus nende moodustumise kohta.

Tema arvates tuvastas Spirit küll setete olemasolu, kuid mitte nende tekkepõhjusi, mis tegelikult peituvad tema sõnul vulkaanist tulenevas soojuses.

USAs Missouri osariigis asuva Washingtoni ülikooli kulguritega tegeleva teadlase Ray Arvidsoni sõnul on vulkaani pinnal nähtava ränikivi geoloogilist päritolu raske määrata.