Marsil leidub kuivi järvi!

Orbitaaljaama kaamera pildistas Marsi pinnal asuvat pikka sügavat kanjonit koos randade jäänukitega, kus ilmselt leidus vett ka veel siis, kui ülejäänud planeet teadlaste varasemate hinnangute põhjal juba täiesti kuivanud oli.

Mars Reconnaissance Orbiteri pardal asuva suure lahutusvõimega kaameraga tehtud piltidelt on näha, et vesi on uuristanud 50 kilomeetri pikkuse kanjoni, vahendab Reutersi uudist Novaator.

Järv kattis kunagi 200 ruutkilomeetrise maa-ala ning oli kuni poole kilomeetri sügavune, kirjutavad teadlased ajakirjas Geophysical Research Letters.

Vee leidumises Marsil teadlased enam ei kahtle - uurimisrobotid on Marsi pinnalt leidnud jääd. Mõned uurimused viitavad, et vesi võib praeguseni sügavalt maa alt pinnale imbuda, kuid punase planeedi külmas ja õhukeses atmosfääris kaob see väga kiirelt.

Teadlased on vaadelnud ka oletatavaid hiidjõgede ja järvede kaldaid, kuid need võivad olla tekkinud ka kuivade maalihete tagajärjel. "Tegemist on esimese kaheldamatu tõendiga Marsil leiduvate kallaste kohta," ütles uurimust juhtinud Gaetano Di Achille.

"Kallaste kindlaks määramine ja geoloogiliste tõendite uurimine võimaldas meil arvutada umbes 3,4 miljardit aastat tagasi tekkinud, kuid nüüdseks kadunud järve ruumala ja suuruse," ütles Di Achille.

Vesi on elu tekkimiseks võtmetähtsusega aine. Teadlased otsivad Marsilt meeleheitlikult jälgi seal kunagi esinenud või praegugi esinevast elust. Vee esinemine planeedil on tulevikus oluline ka inimestest uurijatele.

Järv aurustus või külmus ilmselt järsu kliimamuutuse järel, arvavad teadlased. Siiani pole teada, mis muutis Marsi kunagisest soojast niiskest planeedist praeguseks külmunud kõrbeks.