Aga üks anonüümseks jääda soovinud Lockheed Martin Astronauticsi töötaja on suud paotanud ja öelnud, et suure tõenäosusega maandus sond umbes 1,3 kilomeetri sügavuses kanjonis, kukkus pikali ja võis minna katki.

"See võrdub tooli viskamisega järsust künkast alla. Alus oli ehitatud maanduma, mitte veerema. Enam kui 10-kraadise kallakuga nõlvale maandumise tõenäosus oli väga väike ning enam kui 15-kraadise kaldega pinna tõenäosus peaaegu olematu. Mõningatel hinnangutel on kanjoni ääred 20-kraadise kallakuga," tsiteeris BBC anonüümse allika sõnu.

See versioon põhineb NASA eeldatava kokkupuutepunkti arvutusel, mis asus 76,13 kraadi lõunas ja 164,66 kraadi idas. See oli plaanitud maandumispiirkond, aga seal asub ühtlasi sügav järsak. Projektis osalenud Lockheed Martini meeskond sai selle olemasolust teada alles kaks nädalat pärast ebaõnnestunud maandumist.

Allikas ütles, et kuigi plaanitud maandumispiirkonnas asus kanjon, oli selles maandumise tõenäosus väike. Samal seisukohal oli ka Marsi programmis osalenud dr. Daniel McCleese, kes ütles, et NASA teadis kanjoni olemasolust, aga ei muretsenud selle pärast.

"Me usume, et ta maandus kanjoni piirkonnas, aga me ei tea, kas ta sattus kanjonisse," ütles ta.

NASA üritab Mars Global Surveyori pardal olevate kaamerate abiga sondi leida, kuid esialgu tulemusteta.