Marsi-maandur endiselt tumm, teadlased üha enam mures

 (8)
NASA saatis pühapäevahommikuse sideseansi käigus maandurile korduvalt käske antenn Maa poole pöörata ning side luua, kuid tulutult.

"Aja möödudes, mis seal salata, oleme üha ebakindlamad," tunnistas projekti juht Richard Cook. "Hetkel on meil siiski veel palju katsetamata võimalusi... kõik usuvad, et suudame siiski aparaadilt signaali saada."

Järgmine sidevõimalus avaneb kell 18.30 GMT (21.30 Eesti aja järgi) ning selle käigus peaks tööle lülituma maanduri tagavaraantenn. Kui see töötab, võtab signaali esmalt vastu Marsi orbiidil tiirlev satelliit Mars Global Surveyor, mis selle Maale edastab.

Kui ka siis ühendust ei saada, pommitavad teadlased aparaati mitme päeva jooksul tagavarasüsteeme aktiviseerivate käsklustega.

Kõik 290-kilose uurimisjaama süsteemid, sealhulgas pardaarvuti ning raadiosaatjad, on dubleeritud.

Inseneride sõnul tõenäolisim võimalus on, et maandur sai laskumisel viga ning lülitus ooterežiimi, et kahjustatud süsteeme parandada.

Samas pole võimalik tõendada, et aparaat üldse planeedi pinnale jõudis ning et kaks kerakujulist sondi koondnimetusega Deep Space 2 sellest plaanipäraselt eraldusid.

Kahe sondi akud tühjenevad paari päeva jooksul ning aparaadid muutuvad seejärel kasutuiks. Maandur on varustatud päikesepatareidega.

Lennujuhid kinnitavad, et viimane sideseanss enne plaanitud maandumist Marsil reede õhtul kulges igati edukalt.

Kriitikute sõnul oli 165 miljonit dollarit maksev aparaat ebakindel juba enne starti 11 kuu eest. Projekt kannatas pideva raha- ning tööjõupuuduse all.

Vesi skeptikute veskile oli ka 23. septembri intsident 125 miljoni-dollarilise Marsi tehiskaaslasega, mis arvutusvea tõttu punasele planeedi atmosfääris ära põles.

Ebaõnnestunud satelliidiprojekti ning Mars Polar Landeri programmi viib läbi sama teadlastemeeskond.

Maandur ning kaks selle küljest eralduma pidanud sondi, millega pole samuti ühendust saadud, pidid uurima Marsi pinnast ning otsima jälgi vee ning jää olemasolust, mis tõestaks hüpoteese elu võimalikkusest Maale lähimal, 232 miljoni kilomeetri kaugusel asuva trajektooriga planeedil.