Peale selle lõppeb varsti ka Mars Polar Lander-i 90-päevane planeeritud tegevusperiood, mille järel saabub maandumiskohta sügis ning jääb vähemaks päikesevalgust ja langeb temperatuur.

Uurijad on leidnud ka arvatava MPL-i huku põhjuse. Kuigi ametlik kokkuvõte avaldatakse alles märtsis, on info selle kohta juba välja imbunud. Põhjuseks peetakse probleemi MPL-i jalgade küljes olevate lülititega, mis peavad juhtarvutile teatama Marsi pinnale jõudmisest. Seejärel lülitab arvuti maandumismootorid välja.

Praegu tehtud katsetustel aga ilmnes, et lülitid reageerisid samamoodi ka jalgade tööasendisse fikseerimisel tekkivale löögile. Jalgade tööasendisse viimine toimub pärast kuumuskaitse eraldumist umbes kahe kilomeetri kõrgusel Marsi pinnast, enne seda on nad kuumuskaitse alla kokku pakitud ja pidurdamine toimub langevarjuga. Veidi hiljem hakkavad tööle pidurdusmootorid, mis vähendavad laskumiskiiruse 80 meetrilt sekundis 2,4 meetrile sekundis. Kuna jalgade avanemisel on arvutile teatatud, nagu oleks juba pinnale jõutud, siis ta lülitab mootorid uuesti välja ning automaatjaam kukub vastu Marsi pinda puruks.

Uurijad leidsid, et see veasituatsioon oli katsetel püsivalt korratav ('consistently reproducible')... Kuna lennu eel katsetasid jalgade avanemist ja maandumist erinevad rühmad, siis seda viga varem ei märgatudki.

Kahjuks ei olnud MPL-l maandumisel ette nähtud raadiosidet Maaga. Seetõttu ei saa täiesti kindlalt öelda, et asjad just täpselt nii oleksid läinud. Selliste ebamäärasuste vältimiseks tulevikus on 2001 aastal Marsile saadetavale automaatjaamale (kui teda muidugi üldse saadetakse, asi pole veel otsustatud) plaanis paigutada seadmestik maandumise ajal Maaga sidepidamiseks. Kahjuks tuleb siis vajaliku ruumi saamiseks ära jätta algselt planeeritud sõiduk Marie Curie, mis on sarnane 1997 a. Mars Pathfinderiga Marsile toimetatud Sojourner-ile.