Väikese auto suuruse Mars Odyssey ülesandeks on uurida, kas Marsil leidub vett.

Mars Odyssey startis Floridast Canaverali neemelt kell 11.02 laupäeva hommikul (Eesti aja järgi 17.02). Start oli veatu, ütles NASA kommentaator Joel Wells.

NASA on teinud suuri jõupingutusi, et selle 297 miljoni dollarilise kosmoselaeva retk õnnestuks. Kahe 1999. aastal Marsile saadetud laeva Mars Climate Orbiteri ja Mars Polar Landeri lend lõppes hävinguga.

NASA ja firma Lockheed Martin koostöö kulges sõltumatute jälgijate kahe- ja mõnikord koguni kolmekordse kontrolli all.

“Ma ei tea, mida me veel oleksime teha võinud, et Marsi missioon oleks edukas,” sõnas Ed Weiler, NASA teadusjuhi asetäitja.

Odyssey sai nime Stanley Kubricku 1968. aasta filmi “2001: kosmoseodüsseia” järgi, kus Odyssey nimelist kosmoselaeva planeetidevahelisel reisil katastroof tabab.

Ka Apollo 13, mis 1970. aastal Kuu-ekspeditsioonil oleks peaaegu plahvatanud, nimetati Odyssey’ks.

Kui kõik hästi läheb, lõpetab Mars Odyssey oma 650 miljoni kilomeetrise teekonna oktoobris ja asub Päikeselt lugedes neljanda planeedi orbiidile. Oma uurimisaparatuuri abil asub alus otsima tõendeid kunagistest või praegustest veevarudest ning vulkaanilisest tegevusest. Vett, kuumust ja orgaanilist ainet, näiteks süsinikku, peetakse elu tekkimise algtingimusteks.

Weileri sõnul peaksid teadlased umbkaudu järgmise kümnendi jooksul välja uurima, kas Marsil on kunagi elu olnud. Kindlaimad tõendid, mis viitavad eluvormidele Marsil, asuvad tegelikult Maal, lisas ta.

“Maal kohtab elu igal sammul, peaaegu kõikjal, kus on vett, energiat ja orgaanilisi ühendeid. Minu meelest oleme varsti õigustatud ütlema, et elu Maal ei ole kosmiline juhus, vaid osa laiemast kosmilisest imperatiivist,” ütles ta.