Mammutite soontes voolas jäätumisvastane veri
Teadlaste töörühm leidis, et mammutil esines geneetiline kohandumus, mis lubas nende hemoglobiinil vallandada hapnikku organismi ka madalatel temperatuuridel, ehkki üldiselt külm pärsib hemoglobiini võimet hapnikku kehakudedesse vabastada.
Uurijad sekveneerisid igikeltsas kümneid tuhandeid aastaid säilinud kolme siberi mammuti DNA baasil hemoglobiini geene. Mammutite DNA-jadad teisendati RNA-ks (DNA-le sarnaseks molekuliks, millel on keskne roll valkude sünteesimisel) ja sisestati bakteritesse E. coli.
Kolibakterid hakkasidki truult mammutivalku tootma.
„Hemoglobiinimolekulide saamine sel moel on sama hea kui rännata ajas tagasi ja võtta vereproov päris mammutilt,” kommenteerib kaasautor Kevin Campbell Kanada Manitoba ülikoolist.
Seejärel viisid teadlased „taaselustatud” mammutivalkudega katseid ja leidsid hemoglobiinilõigus kolm selgesti eristuvat muudatust, mis võimaldasid mammuti verel toimetada hapnikku rakkudesse isegi väga madalate temperatuuride juures. Praegu elavate elevantide hemoglobiin millegi sellisega hakkama ei saa.
„Väljasurnud liigi keerulise valgu tagasitoomine elule ja olemasolevate liikide juures tundmatute muudatuste avastamine sellest oli märkimisväärne saavutus,” leiab töö kaasautor, Adelaide’i ülikooli juures tegutseva ürg-DNA Austraalia keskuse juhataja Alan Cooper.
Ilma geneetilise kohastumuseta oleksid mammutid talvisel ajal rohkem energiat kaotanud ning olnud selle taastamiseks sunnitud rohkem sööma.
Karvaste mammutite ja tänapäeva elevantide eellased pärinesid Aafrika ekvatoriaalpiirkonnast. 1,2 - 2 miljonit aastat tagasi rändasid mõned sealsete mammutite järeltulijad kõrgematele laiuskraadidele.
Ajakirjas Nature Genetics avaldatud töös oletavad teadlased, et taoline geneetiline spetsialiseerumine võis olla võtmeteguriks, mis võimaldas mammutite esivanematel pleistotseeni ajastikul uutesse, jahedamatesse keskkondadesse kolida.
