Mammutid surid välja seniarvatust palju hiljem
Uued andmed, mille kohaselt väike rühm mammuteid võis elada isegi 7600 aastat tagasi, pärinevad mullast kogutud DNA-st. Varem arvati, et mammutid surid välja juba 12 000 aastat tagasi, vahendab Novaator portaali LiveScience uudist.
Alaska keskosast külmunud pinnasest võetud proovidest leitud mammutite ja hobuste DNA vanuseks määrati 10 500 kuni 7600 aastat.
“Me ei tea, kaua liigi täielik kadumine aega võtta võib,” ütleb Ameerika loodusloomuuseumi imetajateekspert Ross MacPhee. „Väljasuremine tundub fossiilide põhjal sageli dramaatiline ja äkiline, kuid meie uurimus võimaldab näha, kuidas väljasuremised tegelikult toimuvad. Häviva liigi esindajaid on üha vähem ja vähem, kuni aegapidi liik täielikult kaob.”
Pleistotseeni lõpus umbes 12 000 aastat tagasi suri välja suur osa kogu maailma suurtest loomadest — hiidlaisikud, mõõkhambulised tiigrid, hiidhundid, suured hirved ja mammutid. Mõned suurekasvulised liigid, näiteks kodustatud hobuste eellased, surid välja Põhja-Ameerikas, kuid säilisid väiksemate populatsioonidena mujal.
Väljasuremiste lainet on püütud seletada väga erinevate teooriatega alates üleküttimisest ja komeedi kukkumisest kuni uute nakkushaiguste levikuni.
Väljasuremiste kiirus tuletati fossiilide vanuse määrangutest, mille põhjal oletati, et viimased mammutid ja metsikud hobused kadusid Põhja-Ameerikast 15 000 kuni 13 000 aastat tagasi. Paraku on fossiile vähe ja neid on raske leida, nende vanuse määramine on töömahukas ja ebatäpne, kirjutasid teadlased.
MacPhee ja tema kolleegid otsustasid jälgi hiidimetajatest otsida fossiilide asemel pinnaseproovidest. Külmunud setted Siberis, Kanadas ja Alaskal võivad sisaldada väikseid ammu elanud loomadelt ja taimedelt pärinevaid DNA fragmente, mis on väga hästi säilinud hoolimata sellest, et mingit nähtavat orgaanilist objekti (luu- või puutükki) säilinud pole.
“Põhimõtteliselt saab õigete meetoditega pinnaseproovi võttes leida uskumatult palju jälgi ammusel ajal elanud liikidest,” ütleb uurimuses osalenud Kopenhaageni ülikooli geneetik Eske Willerslev.
Uurimisrühm kogus proove Alaska igikeltsast. Kogutud DNA vanus määrati samadest kihtidest leitud taimejäänustest ja mineraaliterakestest kahe sõltumatu meetodiga — radiosüsiniku ja optiliselt stimuleeritud luminestsentsiga.
“Nende kahe tehnoloogia põhjal võime olla kindlad, et lademed, kust DNA koguti, ei ole pärast hiidimetajate väljasuremist reostunud uuema materjaliga,” ütleb Austraalia Wollongongi ülikooli teadlane Richard Roberts.
Võetud proovid aitasid välja selgitada Alaskal viimase jääaja lõpus elanud loomastiku. Vanimad setted, mille vanuseks määrati 11 000 aastat, sisaldasid Arktika jänese, piisoni ja hirve DNA-d. Kõigi kolme loomaliigi DNA-d leiti ka pealpool asuvatest uuematest kihtidest, nagu ka oodati. Üks kiht aga, mis pärines ajast 10 500 kuni 7600 aastat tagasi, sisaldas jälgi nii mammutist kui metsikust hobusest.
Uurimisrühm töötas välja ka statistilise mudeli, mis näitas, et 8000 aastat tagasi võis elada veel paarsada viimast mammutit ja metsikut hobust.
“Selleks ajaks oli mammutite ja hobuste seis juba väga halb. On võimalik, et töötame praegu DNA-ga, mis pärineb nende liikide viimastelt esindajatelt Põhja-Ameerikas,” ütleb uurimisrühma liige Duane Froese Kanada Alberta ülikoolist.
