Jobs, vaatamata kõigile oma voorustele, klammerdub Suure Mehe juhtimisteooria külge, mis kujutab endast tegevjuhi keskset juhtimismudelit. See on ajast ja arust, jätkusuutmatu ning enamiku meiesuguste lihtsurelike jaoks pidevalt muutuvas maailmas ebaefektiivne, kirjutab HBR.

Mullune ajakirja Wired kaanelugu tegi asja kujundlikult selgeks. Artikkel alagas anektoodiga tegevjuhist, kes otsib ettevõtte parkimisplatsil vaba kohta. Seda leidmata jätab ta oma Mercedese pidevalt puudega inimeste jaoks mõeldud parkimiskohale, tihti parkides viisl, mis hõivab kaks kohta. Selline käitumine jäi oma regulaarusega töötajatele silma, kes pistsid lõpuks talle klaasipuhasti vahele sildi "Park Different" ehk "Pargi teisiti". (Apple'i üks tunnuslauseid on "Think Different".)

Jobsi kuulus parkimisviis peegeldab tema suhtumist ärisse. Tema jaoks tavaseadused ei kehti, mis viib selleni, et ettevõte on mässitud saladusteloori, töölistega käitutakse türanlikult ja keeldutakse toodetesse lisamast võimalusi, mis teeksid need väga hea disainiga tooted palju kasutajasõbralikumaks.

Seega pole Jobs juht, keda pimesi järgida. Tema juhtimisel on Apple toonud turule mitmeid supertooteid, mis aga ei õigusta  vastikut käitumist alluvatega. Paljudel juhtudel on ülemus-on-kõige-targem-strateegia viinud ettevõtte hävinguni.

"Usalda kunsti, mitte kunstnikku," võtab autor Bill Taylor kokku oma arvamuse Apple'i juhi suhtes.