Tartu observatooriumi teadusdirektori Tõnu Viigi sõnul on Päikesest välja paiskunud laetud osakeste voog liikumas mitme tuhande kilomeetrise sekundikiirusega maailmaruumi ning seega ka Maa poole.

“Maa magnetväljas tekkinud tormid võivad häirida raadiosidet, segada elektrienergisüsteemide tööd ning ka südamehaiged võivad end sandisti tunda,” ütles Viik BNS-ile.

“Igatahes kõige selle ootuses ei lubata praegu lennukeil enam väga pooluse lähedalt mööda lennata, sest seal on häiritused kõige võimsamad. Praegu peaks see osakeste voog juba Maa lähedal olema. Eks siis näe, mis juhtub,” rääkis Viik.

Maailma astronoomide hinnangul on tegemist võimsaima purskega pärast 1859. aastat, kui Päikese aktiivsus viis muu hulgas rivist välja telegraafi, teatas internetiveeb CFCN.ca.

1989. aastal seiskus magnettormide tekitatud häirete tõttu Kanadas asuv elektrijaam ja Quebeci provints jäi üheksaks tunniks elektrita.

1997. aastal viis magnettorm rivist välja sidesputniku AT&T Telstar 401. Aasta hiljem ütles üles sputnik Galaxy IV, mis kuulus lennukompanii Pan American dispetšisüsteemi. 2000. aastal katkes magnettormi tõttu side mitme sputnikuga.

Magnettormiks nimetatakse Maa magnetvälja tugevat ja kiiret korrapäratut muutumist. Seda põhjustab Päikese loidetest lähtuva päikesetuule ehk laetud aineosakestest koosneva kiirguse puhang.