Magnetkompassi avastasid bakterid

Me arvame teadvat, et magnetkompassi leiutasid hiinlased tuhande aasta eest. Kuid see pole tõsi. Bakterid ennetasid neid vähemat miljard aastat.

Ammusest ajast on teadlased kahtlustanud, et linnud kasutavad oma rändelendudel Maa magnetvälja. Ka putukad ja vee-elukad pole magnetvälja suhtes tundetud, kirjutab

Teadus.ee

.

Hiljuti avaldati koguni arvamust, et isegi lehmakarjad koonduvad oma rivisid magnetvälja jõujoonte järgi. Kuid päris tõsikindlalt pole tõestatud ei üks ei teine väide ning hüpoteesiks on need jäänudki.

Nüüd on aga teadlased näidanud, et bakterites asetsevad tillukesed kristallid moodustavad magnetkompassi, mis aitab neil settes navigeerida, et leida parimat toitu.

1970. aastatel avastati nn magnetotaktilised bakterid, kes sisaldavad magnetosoomideks nimetatavaid magnetkristallide ahelaid. Nad elavad üle Maa järvede ja tiikide setetes ning merede ja ookeanide kaldaaladel.

Kuid kas nad saavad kasutada magnetosoome orienteerumiseks magnetväljas, polnud siiani selge.

Nüüd on Edinburghi ülikooli ja Londoni Imperial Colledge´i ülikooli teadlased näidanud, et kõiki magnetosoome saab navigeerimiseks kasutada. Need moodustavad bakterites ahelaid, mis toimivad magnetilise kompassina.

Töörühma juhi Adrian Muxworthy sõnul pole küll teada, kuidas, kuid kindel on see, et kompass on vastasmõjus Maa magnetväljaga. Tema arvates on tegu evolutsiooni suurepärase näitajaga, mis osundab, kuidas suhteliselt lihtne organism suudab välja arendada keerulise ja tõhusa navigeerimisvõime.

Võibolla heidab see ka magnetvalgust mõistatusel, kuidas teised loomad edukateks navigeerijateks said.