Scott Huettel Duke'i Ülikoolist tegi katseid 29 vabatahtlikuga, kellel ta kõigepealt ei lasknud öö läbi sõba silmale saada. Hommikul kutsuti katseisikud hasartmänge mängima, sel ajal kui teadlased nende ajuaktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil jälgisid, vahendavad ERR Teadusuudised.

Erinevalt hästi välja puhanud võrdlusrühmast asusid unepuuduse all kannatanud suurte võitude poole pürgima, hoolimata sellest, et see tõi kaasa ka suurema kaotusriski. Seejuures oli neil teistega võrreldes aktiivsem aju otsmikusagara piirkond, mis tegeleb väärtushinnangute andmisega, kuid alanenud oli aktiivsus selles ajupiirkonnas, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega.

Huetteli arvates võib just nende kahe nähtuse koosmõju seletada liigsele riskile minekut: inimene pürgib ihaldusväärse poole, kuid eirab võimalikke negatiivseid tagajärgi.