Leid on oluline, sest suurendab Madagaskari teadaolevate kahepaiksete liikide arvu peaaegu kahekordseks. Madagaskari unikaalne elustik vajab väga kaitset, kuid viimaste aastakümnetega on olukord seal ainult halvenenud. Peamiseks probleemiks on alepõllundus. Kohalikud inimesed peavad metsikut loodust kasutuks ning üritavad metsale tule otsa pistmisega seda nö kasulikuks maaks muuta, vahendab Novaator Reutersi uudist.

„Viimasel ajal on looduskaitsjate pingutusi häirinud ka poliitiline ebastabiilsus riigis, mis on seadnud kahtluse alla planeeritud kaitsealade võrgustiku loomise," ütleb David Vieites Hispaania rahvuslikust loodusteaduste muuseumist.

Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas ning suurim India ookeanis ja Aafrika maailmajaos. Madagaskar moodustab eraldi mikrokontinendi, mis on mandrite triivi käigus lahknenud  Aafrikast ja Indiast. Enam kui sada eralduses veedetud aastamiljonit on andnud Madagaskari elustikule võimaluse areneda ülejäänud maailmast eraldi, mille tulemusel ongi 80 protsenti saare imetajaist endeemsed. Kõik peale ühe enne viimast avastust teada olnud 217 kahepaikse liigist on omased vaid Madagaskarile.

„Inimesed arvavad sageli, et me teame, mis loomad meie koduplaneedil elavad," ütleb professor Miguel Vences Braunschweigi tehnikaülikoolist. „Tegelikkuses on avastused alles alanud. Suurem osa liikidest alles ootab teaduslikku kirjeldamist."

Madagaskari unikaalne elustik on väga suures ohus, sest nende looduslikest elupaikadest ehk saare keskosas kasvavast vihmametsast on praeguseks hävitatud neli viiendikku ning allesjäänud kitsas metsariba on kõike muud kui hästi kaitstud. Hispaania teadlaste läbiviidud uuringu käigus leiti Madagaskarilt umbes 200 uut konnaliiki ning avastamisrõõmu jätkub seal kindlasti veelgi. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.