Maavärinaennustaja pani täppi vaid juhuse tahtel?

 (4)
Maavärinaennustaja pani täppi vaid juhuse tahtel?
Scanpix

Itaalia teadlane Gioacchino Giuliani on saanud kiirelt kuulsaks, sest suutis ette ennustada hiljuti Itaalia keskosa tabanud maavärina. Ent Euroopa ja Ameerika geofüüsikutele tema väited maavärina ennustamise meetodi väljatöötamisest erilist muljet ei jäta.

Teadlastele ei valmista probleeme võimaliku maavärina toimumise asukohale osutamine. Maavärinate tekkemehhanism on hästi teada ning suurema seismilise riskiga alad kaardistatud. Näiteks Eestis on viimase Itaalia maavärinaga võrreldava võimsusega maavärina esinemine sama hästi kui võimatu. Iraanis, Hiinas, Jaapanis, USA läänerannikul ja paljudes teistes kohtades on see aga vaid aja küsimus, millal järgmine suurem vapustus saabub, vahendab Novaator Reutersi uudist.

Just maavärina toimumisaeg ongi see, mida teadlased ennustada ei suuda. „Maavärina ennustamiseks on vaja usaldatavat indikaatorit. Seni pole meil midagi sellist," ütleb Ross Stein USA geoloogiateenistusest.

Giuliani ennustus põhines radooni maakoorest eraldumise andmetel. Radoon tekib maakoores raadiumi radioaktiivse lagunemise tagajärjel. Väidetavalt avanevad maavärina eel radooniga täidetud kivimite poorid ning radooni eraldumiskiirus suureneb.

„Me teame, millal maavärin saabub," ütles Giuliani ühes paljudest Itaalia meediale antud intervjuudes. „Neile, kes mind ei usu, tuleb meelde tuletada, et teadlase mõttemaailma ei tohiks kuuluda sõna 'võimatu'."

Radooni eraldumiskiiruse kasutamine maavärina ennustamiseks ei ole siiski leiutatud Giuliani poolt ega ole ka kuigi uus meetod. Selle kasutusvõimalusi on uuritud juba alates 1970. aastaist. Siiani pole teadlased aga leidnud viisi, kuidas seda indikaatorit edukalt maavärinate ennustamisel kasutada.

„Kindlat seost radooni ja maavärinate vahel ei ole. Varemgi on mõõdetud radooni eraldumise kiiruse tõusu, millele on järgnenud maavärin. Aga samuti on küllalt näiteid, kus mingit maavärinat pole tulnud. Paljudele suurtele maavärinatele pole eelnenud mingeid muutusi radooni kontsentratsioonis," ütleb Brian Baptie Briti geoloogiateenistusest.

Giuliani ennustus oli kaugel täiuslikkusest. Ta ennustas maavärina tekkekoha tegelikult üsna mööda. L'Aquila linna asemel pakkus ta maavärinat hoopis Sulmona linna lähedale, mis asub maavärina tegelikust tekkekohast 50 kilomeetri kaugusel lõuna suunas. Ka maavärina toimumisajaks nimetas ta tegelikust varasema kuupäeva.

Itaalia tsiviilkaitseagentuuri juht Guido Bertolasi ütles, et kui nad oleksid Giulianit kuulda võtnud, siis oleks Sulmona elanikkond evakueeritud peamiselt L'Aquilasse ning surnute arv oleks võinud olla veel suurem.

„Mida me oleksime pidanud tegema, ütlema 300 000 inimesele, et nad peavad määramata ajaks oma kodudest lahkuma?" küsib retooriliselt ka Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. Ei ole raske ette kujutada inimeste ärritust, kui sellele mingit maavärinat ikkagi ei järgne.

Kui Giuliani tahab, et ka teadlased teda tõsiselt võtma hakkaksid, siis meediale antud intervjuud teda ei aita. Selleks tuleb kirjutada artikkel rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavasse teadusajakirja ning seal oma meetodit põhjalikult tutvustada. "See on viis, kuidas teaduslike ideede elujõulisust proovile pannakse ning selle katsumuse peab läbima ka Giuliani," ütleb Stein.