Maalt kaduvad liigid elavad edasi... sügavkülmutis

 (2)
Maalt kaduvad liigid elavad edasi... sügavkülmutis
Najin, üks viimaseid valge-ninasarvikuid (Foto: AFP)

Väljasurnud loomaliigid taastatakse DNA abil, mida hoitakse zooloogilistes sügavkülmutites. Teadlased mõjutavad rakke ning loovad laborite katseklaasides uusi, täie tervise juures olevaid loomi.

Vahetult enne 2018. aasta ülestõusmispühi tegi põhja laimokk-ninasarvik Sudan oma viimase hingetõmbe. Juba mõnda aega enne surma oli teada, et ta on oma liigi viimane isasloom, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Seetõttu koostati veel looma eluajal kriisiplaan. Bioloogid võtsid ninasarvikult geneetilist materjali ning läkitasid selle Lõuna-Californiasse San Diegosse.

Sealse maailmakuulsa loomaaia juures tegutseb nimelt külmuta­tud loomaaed (ingl frozen zoo), kus loomade geneetilist materjali säilitatakse väga madalal temperatuuril.

Niisuguseid asutusi on mitmel pool maailmas ja neid kasutatakse selleks, et kaduvate liikide säilitatud kudede põhjal saaks kunagi need liigid jälle surnust ellu äratada.

Külmutatud loomaaedadest on San Diego oma vanim – see alustas tegevust juba 1972. aastal ja tänaseks on seal üle 800 liigi ja alamliigi esindaja geneetilist materjali. Seal hoitakse ohustatud liikide (peale ninasarviku veel näiteks mitme kilpkonna, pingvii­ni ja paljude teiste liikide) spermat, mune ning naha- ja muid rakke. Nii on külmuta­tud loomaaed justkui tänapäevane Noa laev.

Praegust ajajärku nimetavad loodus­teadlased kuuendaks massiliseks välja­suremiseks. Looma- ja taimeliigid kaovad tempos, mis on võrreldav eelmise, 66 miljonit aastat tagasi toimunud massilise välja­suremisega.

Seotud lood:

Kui toona tabas Maad asteroid ja vast tuntuim loomarühm, mis selle tõttu otsa sai, olid dinosaurused, siis nüüd on massiline väljasuremine suuresti inimeste põhjustatud – selle tegurid on põllu­majandus, keskkonna saastamine ja looma­de küttimine.

Seda, kui palju liike igal aastal kaob, on raske öelda, kuna pole selge, kui palju liike üldse maailmas on. WWF ütleb, et ekspertide hinnangul kaob igal aastal 0,01 kuni 0,1 protsenti kõigist liikidest.

Kui eeldada, et Maal elab 2 miljonit liiki (see on WWFi sõnul tagasihoidlik hinnang), tähendaks see 200 kuni 2000 väljasurnud liiki aastas, kui aga liike on hinnangulise ülemmäära jagu ehk umbes 100 miljonit, tähendab see, et aastas sureb välja 10 000 kuni 100 000 liiki. See teeb üle 270 liigi ööpäevas.

Loe kadunud ja kaduvate liikide tagasitoomisest lähemalt veebruari Imelisest Teadusest!