Ürgne Maa oli kuum ja kuiv. Kõik vesi, mis planeedil endal toona tekkida võis, kadus pea koheselt. Värskelt moodustunud Päike kiirgas tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, mis kõrgemale atmosfääri tõusnud vee molekulidelt vesiniku aatomid küljest rebis, vahendab ERR Teadus.

Aurustunud vesi ei jõudnud enam mitte kunagi tagasi maapinnale. Seega arvavad teadlased, et vett ning kergemaid elemente tõid Maale hoopis komeedid ja asteroidide lagunemisel tekkinud süsinikurikkad kivised meteoriidid.

Laialdasemalt tunnustust leidnud teooria kohaselt moodustusid mõlemad Päikesesüsteemi äärealadel, vähemalt Jupiteri orbiidist kaugemal. Suur hulk neist lennutati miljardeid aastaid tagasi planeedisüsteemi siseosa suunas Saturni ja Jupiteri orbiitide nihke tõttu.

Teooria võidaks toetuspinda, kui komeetides ja asteroidides leidunud keemiliste elementide teisendite suhe oleks sama. Eriti täpse hinnangu võimaldaks anda vesiniku isotoop deuteerium, mille hulk on äärmiselt tihedalt seotud kaugusega Päikesesüsteemi keskpunktist.