Maakoore sügavaimast kihist leiti elu!

Ekspeditsioon Maa ookeanikoore sügavaimasse kihti on lagedale toonud uue ökosüsteemi, mis vohab enam kui kilomeetri sügavusel maapinna sees. See on esimene kord, mil koore sügavaimast kihist elu leitud on — kuid uue biosfääri analüüs näitab, et elu võiks hakkama saada veelgi sügavamal.

Kui alustaksite kujuteldavat retke Maa keskpunkti poole merepõhjast, peaksite läbima settekihi, basaldikihi ja jõudma seejärel otse vahevöö kohal paiknevasse gabrokihti. Varem on puurimisega selle kihini ka jõutud, ent kuna basalti on raske läbistada, juhtub seda harva, vahendab New Scientist.

Ülesande hõlbustamiseks võttis rahvusvaheline integreeritud ookeanipuurimisprogramm IODP sihikule Atlantise massiivi. Selle Atlandi ookeani keskosas asuva veealuse mäe all toimuv tektooniline tegevus on gabrokivimikihi surunud merepõhja lähedale, koorest vaid 70 meetrit sügavamale, mistõttu on selleni lihtsam pääseda. Corvallises tegutseva Oregoni osariikliku ülikooli teadlase Stephen Giovannoni juhitud töörühm jõudis puurimisega 1391 meetri sügavusele, kus tempretauurid küündisid 102 kraadini.

Sealt leidsid nad hõreda asustusega, kuid laialdaselt levinud bakterite kolooniaid. Leitud bakterite tüüp üllatas Giovannonit, kes oli varem leidnud elavaid mikroorganisme basaldikihist. „Eeldasime, et sügavamate kihtide organismid on neile sarnased,” ütleb ta. „Tegelikult oli seal leiduv elu hoopis teistsugune.”

Üks peamisi erinevusi oli arhede ehk ürgide (prokarüootsete metabakterite) puudumine gabrokihis. Samuti näitas geneetiline analüüs, et erinevalt ülemise korruse naabritest olid paljud gabrokivimi-pisikud arenenud toituma süsivesinikest nagu metaan ja benseen. Sarnaselt toimivad mõned naftareservuaaridest ja reostatud pinnasest leitud bakterid, mis võib tähendada, et bakterid kolisid gabrokihti ülevaltpoolt madalatest piirkondadest, mitte ei arenenud maakoore sees, väidavad teadlased veebižurnaalis PLoS ONE avaldatud uurimuses.

„See süva-biosfäär on äärmiselt tähtis avastus,” rõhutab Norra Bergeni ülikooli teadlane Rolf Pedersen, osutades, et reaktsioonid, mille raames tekivad maakoores abiootiliste protsesside tulemusel nafta ja maagaas, võivad aset leida vahevöös, mis tähendab, et elu haare võib ulatuda veelgi sügavamale.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!