Fütoplankton — valdavalt vetikatest koosnev taimhõljum — on kogu mere toiduahela aluseks. Kui see kahaneb, muutub vesi rohelise asemel aina sinisemaks — seda protsessi on kaardistanud satelliidid, paraku aga vastakate tulemustega ning üksnes mõniteist aastat, vahendavad
.

Uurimisrühm Kanadast Dalhousie ülikoolist aga laiendas horisonti. Haarates satelliidipiltide kõrvale ka klorofülli mõõtmised ning ookeanivee läbipaistvuse andmestiku alates kaasaegse okeanograafia algusest 19. sajandi lõpul, näidati, et taimhõljum on ookeanides pidevalt kahanenud.

Kogu sajandi vältel, keskeltläbi ühe protsendi jagu aastas — ning põhjapoolkera vetes sisaldunud seda enne 1950ndaid praegusega võrreldes suisa 40% rohkem.

Selgus, et kõikjal, iseäranis aga ekvaatori lähedal, vähenes taimhõljum siis, kui tõusis merevee pinnatemperatuur — ehk esmakordselt dokumenteeriti fütoplanktoni seotus kliimamuutustega.