Maailma väikseim hõõglamp näitab end vaid põledes

USA teadlased on valmistanud hõõglambi, mis on palja silmaga nähtav vaid põlema süüdatuna. Pisikese punktvalgusallikana paistev pirn kaob aga väljalülitatuna silmist, sest selle hõõgniit on vaid saja aatomi laiune ning valmistatud ühest süsiniku nanotorust.

Esimese hõõglambi valmistajaks peetakse enamasti Thomas Edisoni ning ka tema kasutas hõõgniidina süsinikukiude. Uue California ülikoolis (UCLA) valmistatud maailma kõige väiksema hõõglambi hõõgniit on aga Edisoni omast 100 000 korda peenem ja 10 000 korda lühem, vahendab Novaator LiveScience'i uudist.

Hõõgniit on piisavalt suur, et talle rakenduksid edukalt termodünaamika statistilised seaduspärasused. Samas on ta piisavalt väike, et teda kasutada kvantmehaanika alastes uurimistöödes.

Seega on teadlaste huviks antud juhul teha selgeks, mil viisil on omavahel seotud suured ja paljusid osakesi hõlmavad süsteemid ning väiksed kvantmehaanikat appi võttes kirjeldatavad süsteemid.

„Üritame teha selgeks, kuidas rakendub Plancki seadus väga väikeste mõõtmetega objektide puhul," ütles UCLA füüsika- ja astronoomiaprofessor Chris Regan.

Hõõglambist ja selle võimalikest rakendustest on täpsemalt kirjutatud ajakirjas Physical Review Letters.

Kuid miks on sellist pirni vaja? Hõõglampide ajastu näib ju möödas olevat ning neid mitte ainult ei asendata säästupirnide ja LED-valgustitega, vaid soovitakse lausa ära keelata.

Selgub, et teadlastel ei olegi plaanis luua midagi massidesse minevat. Pisikest lampi on vaja hoopis fundamentaalsete füüsikateooriate arendamisel.