Maailma kõige surnum koht on Atacama kõrb
Nende ainulaadne bioloogia võimaldab neil toituda kemikaalidest ja radiatsioonist, mis tapaks enamuse organisme. Maa peal on aga koht, mis on elu suhtes nii vaenulik, et isegi ekstremofiilid hukkuvad. See koht on Atacama kõrb Tsiilis.
“See on ainus koht, kus me oleme ületanud elu eksisteerimise künnise,” tsiteeris CNN Atacamat uuriva NASA geoloogi Chris McKay sõnu. “Võib minna Antarktikasse, Arktikasse ja mujale kõrbetesse, kaevata välja mulla ja leida baktereid. See on ainus koht maailmas, kus ei leidu midagi.”
Kivine kõrb piki Lõuna-Amerika Andide ahelikku tundub olevat elutu. Teadlastel ei ole õnnestunud leida seal taimi ega elusrakke, mis elavad mujal kõrbetes. Isegi bakterid ei pea selles viljatus happelises pinnases vastu.
Põhjus on vähemalt osaliselt selles, et Atacama kõrbes ei ole vett. See on maakera kõige kuivem koht. Vihmasadu võib mõõta aastas millimeetritega ning mõned piirkonnad ei ole näinud vihma sadu aastaid. Selle tuumik — Atacama — mis on umbes kaks kolmandikku Itaalia pindalast, on Marsile kõige lähedasem piirkond Maal. See omadus tõmbab sinna vähemalt ühtesid elusolendeid — NASA teadlasi, kes katsetavad seal Marsi uurimise tehnoloogiaid.
Kosmoseagentuur uurib seda, kuidas niiskusetase määrab ära, kus on elu ja kus see sureb välja.
Kui päikesesüsteem oli noorem, olid tingimused Marsil lähedasemad praegustele tingimustele Maal. Seda kinnitavad ka Marsi kulgurite Spiriti ja Opportunity kogutud andmed, mis viitavad sellele, et kunagi oli punasel planeedil atmosfäär, soolased mered ja voolavad jõed. Aga Marsil ja Maal on üks vahe. Elu areng Marsil oleks olnud palju erinevam arengust Maal, mis on olnud elamiskõlbulik 4,5 miljardit aastat. Marsil kestis see aeg võibolla miljard aastat.
Teadlased väidavad, et kui Marsil eksisteerivad kolm eluks vajalikku komponenti — energia, toitained ja vesi — siis võib seal olla ka elu.
