Maailma esimene intiimvahekord toimus kalade vahel
Kalad olid esimesed paariviisiliselt suguelulised olendid, annavad mõista Lääne-Austraalia Gogo kihistust leitud väljasurnud rüükalade hästisäilinud kivistised, vahendab Discovery News.
Esimene intiimne suguühe leidis tõenäoliselt aset Devoni ajastu algupoolel umbes 400-410 miljonit aastat tagasi, kinnitavad teadlased.
Tegemist polnud lihtsalt vettesigimise, vaid nauditava sugueluga, väidab projektijuht Lohn Long, kes arvab ka, et lõualuud arenesid paaritumisega käsikäes.
„Võimalik, et lõuad ei arenenud alguses mitte toitumiseks, nagu seni laialdaselt eeldatakse, vaid sugulise paaritumise mahitamiseks,” ütleb Los Angelese maakonna loodusloomuuseumi uurimistöö ja kollektsioonide osakonna asepresident Long. „Paljud hailiigid rakendavad lõugu emaskala rinnauimedest kinnihoidmiseks, et kopulatsioon üldse toimuda saaks.”
Teadlased uurisid tänapäeva haidele sarnaste hilis-Devoni kalade perekonda ptycodontidae kuuluva kala ja rüükala arthrodiran laitmatus seisus kivistunud looteid. Ehkki antud fossiilide vanus on 380 miljonit aastat, annab kivistu tervikuna mõista, et suutlikkus intiimvahekorraks arenes välja juba varem.
Long ja kolleegid jõudsid lehtede teadusveergudele mõne aasta eest, kui teatasid, et kala liigist materpiscis oli esimene ema maailmas, kuna emase kala kivistisega oli nabanööri pidi ühendatud üks loode. Tegemist oli kõige varasema tõendiga poegivast elusolendist.
„Meie avastused näitavad, et nood väljasurnud rüükalad paaritusid nii, et isaskala sisestas seemnerakud emaskalasse haakuritega (ingl claspers; tegemist on osaga vaagnauimest),” selgitab Long.
Avastus on uurija sõnul oluline, kuna tähendab, et paaritumist ja elustiinust hõlmav arenenud paljunemisviis oli seniarvatust levinum.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
