Võimalikuks sai see nanotehnoloogilise läbimurdena, mille tulemusel mikroskoopilised süsinik-nanotorukesed kulgevad piki päristaime lehekesi kuni iga raku kloroplastideni, ehk sinna kus päikesevalgus muudetakse keemiliseks energiaks.

Läbimurdelise saavutuse taustal, mõistagi, on maailma parimaks ülikooliks peetav Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT), mille teadlased teatavad oma töö tulemustest ajakirjas Nature Materials. Nad on suutnud integreerida nanotorukesi oma laboritaimede lehtedega, ja sellega oluliselt parandanud taime võimet fotosünteesi teostada.

Maailma esimesed bioonilised taimed (ehk siis need kus tehnoloogia on ühendatud elusa taimega) on võimelised neelama valgust 30 protsenti enam kui tavalised taimed. Nanotorukesed on erakordsete omadustega, nad suudavad neelata valgust ja ainuüksi nanotorukeste läbimõõdu muutmisega on võimalik ka mõjutada, milliseid värvitoone nad valgusest neelavad. 

Ja see kõik õnnestus ka ilma, et taimed oleks hakanud sisestatud narotorukeste kui võõrkehadega võitlema. Ilmnes, et kui nanotorukesi DNA-kihiga katta, ei julgustanud see mitte ainult kloropaste neid nanotorukesi omaks võtma, vaid lausa nendega liituma.

Ka projekti taga olnud teadlased ise ei uskunud, et see võimalik oleks, nentis meeskonna liige taimebioloog Juan Pablo Giraldo väljaandele Popular Machanics.