Viis, kuidas maailma riikide valitsused hoiavad püsti sajanditevanust rahasüsteemi, on ajast ja arust. Näiteks kulutas USA riigikassa möödunud aastal uute rahatähtede trükkimisele 848 miljonit dollarit, millest kaks kolmandiku kulutati müntide vermimisele. Sealjuures on suure hulga inimeste jaoks mündid pigem nuhtluseks. Ajal mil filmid, raamatud ja uudistemeedium transformeerub aatomitest bittideks, on raha jäänud masendavalt vanamoodsaks. Füüsiline raha on kallis vahetusmeedium ja sellest tuleks vabaneda, kirjutab Wired.

Rahaturud liiguvad pikkade sammudega digitaalsete arvelduste suunas. Aastatel 2003 - 2006 suurenes mitterahaliste maksete hulk iga aastaga 4,6 protsenti. Tšekkide vahendusel tehtud maksete hulk vähenes 13,2 protsenti. Kaks aastat tagasi ületas USA kaardimaksete arv paberimaksete - sularaha, tšekkide ja sotsiaalabi toidutalongide - oma.

Peale selle käib ligi 15 protsenti USA internetikaubandusest PayPal'i kaudu ja mitmed erinevad tarkade kaartide tehnoloogiad on arveldamisel kasutuses ülikoolide linnakutes ning sõjaväeosades. Väiksemat sorti kogukonnad nagu Briti Kolumbia ja Briti saarestik katsetavad alternatiivsete rahaasendajatega, mille abil kogukonna liikmed saavad näiteks vahetada töötunde toidu ja muude väärtuste vastu.

Piiratud kogukondades toimiv lahendus on kaugel täisulikusest. Tõelise sularahavaba ühiskonna loomiseks oleks vaja üldlevinud ja turvalist võrgustikku, mille abil inimesed saaksid elektroonilisi vahetustehinguid toime panna. Täna on selline võrgustik inimeste taskus juba olemas. Mobiiltelefoni võib pidada ka üheks parimaks võimalikuks rahatehingute sooritamise terminaliks.

Mobiiltelefoni on endale soetanud pooled kogu maailma inimestest. Loodud on tarkvara, mis võimaldab raha ühe inimese või asutuse juurest teiseni liigutada. Lisaväärtuseks on näiteks seegi, et erinevate valuutadega või väärtustega arveldas on mobiil võimeline vahetuskursi hetkega välja arvutama. Ühel hetkel võib olla näiteks võimalik maksta õlle eest lennufirma (või panga) preemiapunktidega.

Sularahavaba ühiskonna kriitikud on öelnud, et selline süsteem teeks haiget vaesematele ühiskonnaklassidele. Viidatud probleemi võib kõrvaldada nii alampalga tõus kui ka võimalus, et vabanedes sularahasüsteemi haldamise kuludest, saavad riigid alandada väiksemate sissetulekutega inimeste makse.