Cornelli ülikooli professori Natalie Mahowaldi juhitud uuringus kasutasid teadlased olemasolevaid andmeid ja arvutimudeleid. Teadlaste eesmärk oli hinnata kõrbetolmu ja pinnaseosakeste hulga muutusi atmosfääris 20. sajandi jooksul, vahendab Novaator.

See on esimene uuring, mis analüüsib looduslike aerosoolide hulga kõikumist terve sajandi vältel.

Kõrbetolm ja kliima mõjutavad teineteist mitmete omavahel seotud süsteemide kaudu nii otseselt kui kaudselt.

Näiteks piirab tolm Maale jõudva päikesekiirguse hulka, vähendades seeläbi atmosfääris suureneva süsinikdioksiidi hulga poolt põhjustatavat kliima soojenemist.

Samuti mõjutab tolm pilvi ja sademeid, kutsudes esile põuda, millega omakorda kaasneb kõrbealade laienemine ja veelgi rohkem tolmu.

Tolmul on ka mõju ookeanielustikule, sest tolm on peamine rauaallikas, mis on planktoni ja teiste atmosfäärist süsinikku eemaldavate organismide jaoks eluliselt tähtis.

Õhus leiduva kõrbetolmu hulga kõikumiste analüüsimiseks sajandi vältel kogusid teadlased andmeid liustikest võetud proovidest, veekogude setetest ja korallidest. Neis kõigis on informatsiooni piirkonnas minevikus esinenud tolmukontsentratsiooni kohta.