Maailm janu küüsis: magevett ei jagu kõigile
Inimkond raiskab vett tõeliselt kolossaalsetes mastaapides, teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Rohkem kui 80 protsenti Maal kulutatud veest jääb kokku kogumata ja puhastamata, mis on sama hea, kui terve planeet keeraks kraanid mühinal voolama ja jätaks äravoolule korgi ette panemata, teab The Independent.
Nii sellele kui muudele sama murettekitavatele faktidele juhitakse sel nädalal toimuval ülemaailmsel veefoorumil World Water Forum (WWF) 180 riigist kokku tulnud 35 000 saadiku tähelepanu. Veefoorum on iga kolme aasta tagant korraldatav kogunemine, kus vaatluse alla võetakse ärevusttekitavaimad teated maailma jõgedest, järvedest ja põhjaveevarudest.
Järgmise nelja kümnendi vältel kasvab nõudlus vee järele prognooside kohaselt 55 protsenti, selgus foorumil esitletavast värskest uurimusest.
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD aruanne pealkirjaga "Veereformi väljakutsele vastamine" (Meeting the Water Reform Challenge) juhib tähelepanu sellele, kuidas kiirenev linnastumine, kliimamuutus ja globaalmajanduslikud arengud esitavad veeressurssidele üha kasvavaid nõudmisi.
Umbes 40 aasta pärast elab üle 40 protsendi maailma elanikkonnast — 3,9 miljardit inimest — tõenäoliselt ränga veepuuduse all kannatavates jõepiirkondades. ÜRO hoiatab, et mageveepuudus võib end tunda anda ka mitmel pool Euroopas, mõjutades siin aastaks 2070 kuni 44 miljonit inimest.
OECD veeprogrammi juhataja Anthony Cox ütles, et maailm on jõudnud veekriisi. "Praegu on linnades inimestel vett raskem kätte saada kui aastal 1980," osutas ta. "Eriti arengumaades nõuab see röögatut lõivu majanduskahjude ja inimelude näol."
ÜRO andmeil on alates 1900. aastast põua tõttu surnud enam kui 11 miljonit ja kannatanud kaks miljardit inimest — rohkem kui ühegi teise füüsilise ohu läbi.
OECD kutsub üles veevarude haldamist kiiremas korras reformima, pakkudes selleks välja vee säästlikumat kasutamist soodustavaid majanduslikke meetmeid nagu maksustamine, tarifitseerimine ja veeressursside ümberpaigutamine.
ÜRO maailma veevarude hindamise programmi koordinaator Olcay Unver ütles, et olukord muutuks radikaalselt, kui maailm suudaks keskkonnaprobleemid lahendada, kasutamata selleks vett raiskavaid tehnoloogiaid nagu biokütused.
"Vesi on arengu kõigi aspektide alustala," rõhutas ta. "See on ainus ressurss, mille kaudu saab vaagida ühtviisi kõiki kriise. Vett tuleks käsitleda ühe ilmse elemendina ükskõik millises otsustusraamistikus."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!