Maad tabavad seletamatud katastroofid rabava regulaarsusega
Kansase ülikooli astrofüüsik Adrian Melott ja Smithsoniani instituudi paleontoloog Richard Bambach teatavad, et vähemalt viimase 500 miljoni aasta jooksul on iga 27 miljoni aasta tagant aset leidnud väljasuremispuhangud, vahendab The Daily Telegraph.
Perioodilisi massilisi väljasuremisi on postuleeritud varemgi, ning on isegi välja pakutud, et Päikesel on hiiglasuur tume naaber, mille orbiit vältab 27 miljonit aastat ja mis igal tiirul kutsub Päikesesüsteemi piirimail Oorti pilve läbides esile Maani küündiva komeedisaju. Hüpoteetilisele tumedale satelliidile pandi nimeks Nemesis.
Väljasuremiste regulaarsus ja ajavahemik, mille vältel need ilmnevad — Mellotti ja Bambachi uuritud 500 miljonit aastat ületab eelmiste uurimustega hõlmatud perioode peaaegu kahekordselt —, paistavad taolise stsenaariumi aga välistavat.
Seda sellepärast, et viimase 500 aasta jooksul on Päikesel olnud kokkupuutumisi mitmete teiste tuntud tähtedega. Nende tähtede gravitatsiooniline tõmme oleks pidanud mõjutama Nemesise orbiiti ja kallutama selle oma regulaarsest 27 miljoni aastasest tsüklist kõrvale. Sündmuse tipp oleks pidanud aja jooksul kas kuni 20 protsendi ulatuses nihkuma või muutuma järsku, nii et ühe tsükli vältel on kaks või rohkem tippu.
Selle asemel on tsükkel jäänud truuks regulaarsele 27 miljonile aastale, kusjuures tõenäosus, et tegemist ei ole kokkusattumustega, ulatub 99 protsendini.“Fossiilsed tõendid, mis andsid aluse Nemesise teooriale, räägivad sellele nüüd vastu,” osutavad uurijad.
See annab mõista, et süüdlaseks pole mitte peidetud taevakeha, vaid midagi kodukamarale lähemal asuvat, sest pole tõenäoline, et kosmoses võiks miski nii pika aja jooksul säilitada sedavõrd regulaarset “pulssi”.
Väljasuremiste tõsidus ulatub totaalsetest, suuremat osa Maal leiduvaid liike hävitavatest kataklüsmidest väiksemate katastroofideni, nagu kõige viimatine, mis hävitas vaid 10 protsenti teadaolevatest liikidest. Ja ehkki väljasuremised leiavad aset kord iga 27 miljoni aasta tagant, ei alga need täpselt, vaid kõiguvad 10 miljonit aastat ühele või teisele poole eeldatavat tähtaega.
