Uuringu käigus avastati, et iga 59-65 miljoni aasta tagant kaob maamunalt suur hulk looma- ja taimeliike, vahendab PM Online Guardiani uudist.

Viimane suur väljasuremine leidis aset 65 miljonit aastat tagasi, mil kadusid dinosaurused ja tohutu kogus muid liike.

Seetõttu on inimkond teadlaste kinnitusel tänapäeval silmitsi suure ohuga, kuid olukorra muudab keeruliseks see, et keegi ei tea täpselt, mida täpselt kartma peaks.

“Pole mingit kahtlust, et 62 miljoni aastane väljasuremistsükkel eksisteerib. See kerkib fossiilide analüüsidest väga, väga selgelt esile,” kinnitas California ülikooli professor James Kirchner.

Esialgu ei ole teadlastel head teooriat selle kohta, mis taolisi perioodilisi väljasuremislaineid põhjustada võiks.

Üheks võimaluseks on, et Päikesesüsteem liigub regulaarselt läbi kosmilise gaasipilve, mis võib põhjustada kliima kiiret külmenemist Maal.

Uurijate kinnitusel pole aga leitud mingisuguseid andmeid, et selline tähtedevahelise pilve läbimine peaks toimuma just 62 miljoni aastase tsükliga.

Alternatiivse teooria kohaselt võiks Päikesel olla teadusele tundmatu kaaslane, mis läheneb iga 62 miljoni aasta järel Maale ning tõmbab enesega kaasa komeete, mis meie planeedi poole kihutavad.