Maa väärismetallid võivad pärineda kosmosest
„Äärmuslik temperatuur, mille juures Maa tuum enam kui nelja miljardi aasta eest moodustus, oleks kõikvõimalikud väärismetallid kivisest koorest armutult eemaldanud ja suunanud tuuma sisse,” leiab Toronto ülikooli geoloogiateaduskonna teadlane ja ajakirjas Nature Geoscience äsja avaldatud teadustöö kaasautor James Brenan. „Seega tekib küsimus, miks Maa kivimivöös leidub tänapäeval tuvastatavas, isegi kaevandatavas mahus väärismetalle nagu plaatina ja roodium?”
Uurimuse tulemused näitavad Brenani meelest, et elemendid ei saanud sinna sattuda mingisuguse sisemise protsessi tulemusel, vaid need pidi lisatama. Tõenäoliselt maaväliste objektide nagu komeetide ja meteoriitide sadudega, vahendab ScienceDaily.
Geoloogid on pikka aega oletanud, et nelja ja poole miljardi aasta eest oli Maa külm rauasegune kivitükk; massiivsete, planeedi mõõtu objektidega kokku põrkamisest tekkinud kuumus sulatas raua, mis sai seega kivist eralduda ja moodustada Maa koore. Koos kolleeg William McDonough’ga Marylandi ülikoolist taastekitas Brenen sellise protsessi äärmusliku rõhu ja temperatuuri, kuumutades samu algaineid üle 2000 kraadi ning analüüsides tulemuseks saadud kivi ja raua segu.
Kuna metall protsessi käigus kivimist üldse haihtus, kahtlustavad teadlased, et sama võis juhtuda ka Maa moodustumise käigus ning et hoopis mingisugune väline allikas, näiteks maavälise materjali allasadamine, võib olla vastutav mõnede väärismetallide esinemise eest Maa välimises kivises vööndis.
„Maaväline päritolu aitaks selgitada veel üht mõistatust, nimelt seda, kuidas sattusid Maa kivimitesse vesinik, süsinik ja fosfor ehk elu algosised, mis Maa tormilise moodustumise käigus tõenäoliselt hävisid,” kirjutavad geoloogid.
