Teadlaste meelest suunas naabermaailma häving allesjäänud kõrvalplaneedi ebatavalisele orbiidile, vahendab BBC.

Kõrvalplaneet BD+48 740 on seejuures 1,6 korda raskem kui Jupiter ning selle orbiit on siiani avastatutest kõige elliptilisem.

USA, Poola ja Hispaania teadlaste rühm tegi avastuse BD+48 740 tähe uurimisel, mis kuulub punaste hiidude klassi.

Temperatuuri kasv punaste hiidude tuumas põhjustab vanade tähtede paisumise hiigelsuureks, hävitades lähedalasuvad planeedid.

Sarnane saatus võib teadlaste sõnul oodata meie päikesesüsteemi planeete, kui Päikesest saab punane hiid ja see laieneb viie miljardi aasta pärast Maa orbiidini.

BD+48 740 spektroskoopiline analüüs näitas, et täht koosnes tavatult suurest kogusest liitiumist - haruldasest elemendist, mis pärineb peamiselt Suure Paugu ajast 14 miljardit aastat tagasi.

Liitium hävib tähtede puhul väga kergesti, seega on selle küllus vananeva tähe puhul väga ebatavaline.

Konkreetse tähe puhul võis teadlaste hinnangul liitiumi tootmise vallandada planeedisuurune mass, mis põrkus tähega ja ülekuumenes, kui täht selle alla neelas.