Maa südame rütmihäired muudavad päeva pikkust

Öö ja päev sõltuvad otseselt Maa ebakorrapäraselt käituva südame armust. Fluktuatsioonid Maa tuumas nihutavad kuus aastat kestvas tsüklis õrnalt planeedi pöörlemissagedust.

Prantsusmaal Grenoble’is tegutseva Joseph Fourier’ ülikooli teadlane Nicolas Gillet koos kolleegidega mudeldas Maa tuuma vedelikulise käitumise, võttes aluseks kõikumised magnetväljas, vahendab New Scientist.

Maa välimise koore kõige tuumapoolsem piirkond voolab perioodiliselt kas kiiremini või aeglasemalt, ning selline toime „sikutab” planeedi magnetvälja, väidab Gillet. Nagu hulk kummipaelu tõmbab väli piirkonna seejärel algsesse asendisse tagasi. Liikumise mõju aga levib kaugemale, muutes kihthaaval tuuma pöörlemiskiirust.

Uurijad arvutasid välja, kuidas see võiks mõjutada kogu planeedi pöörlemiskiirust, mis pöördemomendi säilitamiseks mõju kompenseerima peaks. Ajakirjas Nature äsja ilmunud töö näitas, et päeva kiirus varieerub kuue aasta lõikes 0,4 millisekundit, mis kattub aastatel 1925-1997 sooritatud päeva pikkuse mõõtmiste tulemustega.

Taolist moonutust oli varem põhjendatud 60-aastaste tsüklitega päeva pikkuses, kuid antud uurimuse raames välja selgitatud pöörlemiskiirus annab mõista, et nood tsüklid pole siiski süüdi, ütleb Ühendkuningriigi Leedsi ülikooli teadlane Jon Mound, lisades: „Me ei mõista tegelikult nähtuseid, millesse oleme viimased 40 aastat uskunud.”