Maa sisemist soojust toodab uraan
Selle kindlaks tegemiseks on tarvis püüda kinni radioaktiivsel lagunemisel tekkivaid antineutriinosid, mille arv ja energia annavad tunnistust osakese allikaks olevast elemendist. Osakese registreerimine on aga väga raske ülesanne, kuna peaaegu massi ja laenguta osake lendab läbi peaaegu kõigest. 2004. aastal mõõdeti antineutriinosid Jaapani uurimisseades KamLAND, kuid paraku ei saadud seal olla kindel, et nähtud osake tuli tõesti maapõuest, mitte lähedal asuvast tuumaelektrijaamast.
Viimaks saatis edu Itaalias kilomeetri sügavusel maa all olevat Borexino detektorit, mille peamine eesmärk on mõõta küll Päikeselt tulevaid neutriinosid. Mõõtmistulemused näitasid, et antineutriinod pärinevad eelkõige uraani ja tooriumi lagunemisest ja et selle radioaktiivsuse soojavõimsus on vähemalt 40 teravatti. See on lõviosa Maa tuumas toodetavast soojusest.
Stanfordi ülikooli füüsikaprofessor Giorgio Gratta hindab tulemust kõrgelt. “Me teame Päikese tuumas toimuvast rohkem kui Maa tuumast — meie mudelid on väga algelised,” sõnab ta. “Maapõueneutriino avastajate abil on meil nüüd lõpuks võimalik mõõta, mis Maa seest tuleb. See on väga põnev.”
Edasised uuringud ka mujal maailmas võimaldavad saada veel selgemat pilti, mis Maa sisemuses toimub. “Saame täpsemat teavet maakoores toodetava soojuse ja seega ka vulkaanide, laamtektoonika ja Maa magnetväljaga seotud geodünamo taga olevate konvektiivsete liikumiste kohta,” sõnab projektis osalev Milano ülikooli teadlane Gianpaolo Bellini.
