Maa-sarnased planeedid on ematähtede raevu eest kaitstud

 (5)
Maa-sarnased planeedid on ematähtede raevu eest kaitstud
AP/Scanpix

Astrobioloogide kartused M-tüüpi kääbustähtede ees võivad olla põhjendamatud, sest planeedid on ootamatul kombel tõenäoliselt tapva radiatsiooni eest kaitstud.

Enamik tähti Linnutee galaktikas ei ole sugugi mitte sellised nagu Päike, vaid tunduvalt külmemad, vägivaldsemad ning ettearvamatud. M-tüüpi kääbustähed saadavad tihti kosmosesse kõrge energiaga osakesi ja päikesepursked on sagedased. Kuna tähed ise on aga jahedamad, peavad potentsiaalselt asustatavad planeedid asetsema ematähele tunduvalt lähemale, seades need veelgi suuremasse ohtu. Astrobioloogid võivad uue uurimuse kohaselt aga kergemini hingata, sest elule ohtlik päikesetuul tekitab ise enda vastu kaitsekilbi, vahendab Fyysika.ee.

“Üleüldiselt on see planeediküttidele hea uudis. Uurimus rõhutab, et me võime esimese tõeliselt asustatava maailma leida just M-klassi tähe lähedalt,” ütleb uurimuses mitteosalenud Kepleri missiooni teadlane Alan Boss.

M-klassi kääbused moodustavad Linnutee tähtedest vähemalt 70% ning nende mass on umbes pool kuni 1/20 Päikese massist. Kuigi need on suuruselt väiksemad, on nende eluiga kordades pikem. Astronoomide hinnangul jätkub tähtedel kütust 40-100 miljardiks aastaks, mis on piisav, et tähe ümber tiirlevatel planeetidel saaks teoreetiliselt elu tekkida.

Päikese eluiga on sellest minimaalselt neli korda väiksem, kuid Maal tekkisid esimesed eluvormid juba 500-1500 miljonit aastat pärast planeedi kujunemist. M-tüüpi kääbused paistavad silma ka oma tugevate magnetväljadega, mis enda atmosfääriga reageerides tekitavad koroona massipurskeid, mille käigus paisatakse ilmaruumi tohutul hulgal tugevalt ioniseeritud prootonite rikast ainet.

Katsetamaks, et ematäht võimalikku elu võimaldavat maailma ära ei grillida ei saa, pöördus astrobioloog Antigona Segura Mehhiko riiklikust ülikoolist (UNAM) koos oma töörühmaga arvutimudeli poole. Teadlased simuleerisid, kuidas 1985. aastal toimunud tähe AD Leonise purse oleks hüpoteetilist 0,16 astronoomilise ühiku kaugusel Maad mõjutanud. See on vähem kui pool Merkuuri teekonnast ümber Päikese.

Simulatsiooni kohaselt, mille tulemused avaldatakse ilmuvas ajakirjas Astrobiology, pole M-klassi käbustähed nii ohtlikud kui varem kardetud. “Kui tähe ülaatmosfäärist pärit UV-kiirgus Maa-sarnase planeedi atmosfääriga reageerib, tekitab energia paksema osoonikihi, mis loob omakorda planeedipinna jaoks loodusliku kaitsekilbi,” ütleb artikli kaasautoreid Lucianne Walkowicz.

Kuna UV-kiirgus tegelikult lõhub hapniku molekule, tekitab see rohkem osooni, kui see lõhub, sest O2 molekule on tunduvalt rohkem kui O3 molekule. “Enamiku purske aja ei langenud meie mudeli Maa-sarnasele planeedile rohkem kiirgust, kui harilikul päikeselisel päeval Maa peal,” sõnab Walkowicz.

Leid on Segura sõnul äärmiselt hea uudis, kuna AD Leo on suhteliselt noor täht — vaid veidi vähem kui 300 miljonit aastat vana. Vanus teeb omakorda sellest ühe aktiivseima M-klassi kääbuse, mida teatakse. 1985. aset leidnud purse oli 1,000 korda energeetilisem, kui sarnased pursked Päikesel. Seega annab fakt, et planeedi atmosfäär purske simulatsiooni käigus ei hävinenud, märku sellest, et sama kehtib ka teiste M-klassi tähtede kohta.

Arizona riikliku optilise astronoomia observatooriumi astronoom Mark Giampapa küll tunnustab tööd, nimetades seda “huvitavaks ja ajakohaseks,” ent ootab järelduste tegemisega. Enamik M-klassi kääbustähti on veel jahedamad kui AD Leo, mis tähendab omakorda seda, et planeedid peaksid Päikesele veel lähemal asetsema. Seega kogeks hüpoteetilise planeedi atmosfäär veelgi intentsiivsemat päikesepurset, millele atmosfäär enam vastu panna ei pruugi.