BBC teatel uskus osa astronoome 13. jaanuaril, et 30-meetrisel objektil, millele hiljem anti nimi 2004 AS1, oli 25-protsendiline tõenäosus 36 tunni jooksul Maad tabada.

See oleks võinud põhjustada suuri kahjustusi ning astronoomid vaagisid telefonikõnet president Bushile, enne kui uued andmed viimaks ohu puudumist näitasid.

Samal ajal koostas presidendi meeskond kõnet, mille riigijuht pidi esitama järgmisel päeval USA kosmoseagantuuri NASA peakorteris. Oma kõnes kavatses ta rääkida mehitatud kosmoselendudest, tegelikkuses aga oleks see võinud kujuneda maailma tõsise ohu eest hoiatavaks ettekandeks.

Arvatavalt umbes 30-meetrine kosmosemürakas oli liiga väike, et pühkida elu Maa pealt, aga piisavalt suur, et põhjapoolkera atmosfääris plahvatades tõsist kahju tekitada.

Asterodiuurija Clark Chapman nimetas seda “üheksa-tunni kriisiks”. Tegelikkuses osutus 2004 AS1 algselt arvatust palju suuremaks — see oli 500-meetrine. Kamakas möödus Maast 12 miljoni kilomeetri kauguselt.