Varasemalt Kanada arktilises piirkonnas asunud magnetpoolus on viimase kahekümne aasta jooksul nihkunud Siberi suunal, keskmise kiirusega umbes 55 kilomeetrit aastas. Briti geoloogide ja USA riikliku keskkonnainformatsiooni keskuse koostatud viimane prognoos, mida kasutatakse ka näiteks GPS-i kalibreerimiseks, viitab, et ka tulevikus nihe jätkub, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui siiani. Tulevikus liigub poolus aastas umbes 40 kilomeetrit.

Maa välistuumas oleva raua mõjul eksisteeriva magnetvälja nihkumise põhjused ei ole selged, kuid teadlaste sõnul on need seotud planeedi sisemuse dünaamikaga. Välja nihke taga on selle nõrgemine, mis liigutabki ka magnetpõhjapoolust. Kuigi tulevikus ennustatakse selle aeglustumist, on muutus viimasel ajal üha kiirenenud ning tekitab peavalu näiteks varemmainitud GPS-i kui ka teiste navigeerimissüsteemide puhul. Kuna nende toimimine on seotud Maa magnetväljaga, peavad teadlased muutuste tõttu koostama uusi mudeleid tihedamini, et süsteemid jätkuvalt töös hoida.

Värskeim mudel näitabki, et praeguseks on magnetpõhjapoolus edasi nihkunud juba nullmeridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ning asub nüüd sellest ida pool. See on kaasa toonud kõvasti segadust, näiteks on lennujaamad pidanud ümber nimetama maandumisradasid, kuna need on osade lennujaamade puhul nimetatud ilmakaarte järgi (mille suunad omakorda olenevad magnetpoolustest) ning aastakümneid tagasi pandud nimed praeguseks enam ei kehti.

Teadlased loodavad, et tulevikus on neil võimalik Maa sees toimuvaid muutusi paremini jälgida ning seega ka edukamalt ennustada, mis magnetväljaga toimub. Sellega tegeleb näiteks Phil Livermore Leedsi ülikoolist. Sisuliselt oleks võimalik luua ennustusi, mis oleks sama täpsed kui ilmateade, kuid selliste prognooside loomine on hetkel raske, kuna umbes 3000 kilomeetri sügavusel Maa pinnas oleva raua jälgimine on keeruline.

Räägitakse koguni sellest, et Maa magnetpoolused võivad ära vahetuda. Seda on Maa ajaloos ka varasemalt juhtunud, umbes 800 000 aastat tagasi. See oleks ka inimkonnale hävitav, kuna vahepealsel perioodil puuduks Maal meid hõlmav magnetväli, mis tähendaks, et kosmosest tulev kiirgus hävitaks nii meie infrastruktuuri kui ka meid endid. Sellist muutust peetakse lähiajal aga ebatõenäoliseks ja arvatakse, et selleni on jäänud veel vähemalt paar sajandit.

Samas tõdevad teadlased, et ega neil väga head aimu sellest, mis Maa sees toimub, ei ole ning seda näitab ka see, et mudeleid on viimastel aastatel tihti üle vaadatud ja parandatud. Küll aga on pea kõik spetsialistid ühel nõul, et magnetpõhjapoolus jätkab nihkumist ning liigub veel vähemalt 500 kilomeetri võrra Siberi suunas.