Sellise tulemuseni jõuti simulatsioonide abiga, millega demonstreeriti, milliseks võivad kujuneda planeetide orbiidid miljardite aastate pärast tulevikus. Sellise sündmuse välja arvutatud tõenäosus on aga väga väike, vahendab BBC.

Ajakirjas Nature vastavasisulise artikli avaldanud töörühm Jacques Laskari juhtimisel näitab, et samamoodi pole välistatud Merkuuri kukkumine Veenusele ja kahe planeedi liitumine üheks suuremaks.

Pariisi observatooriumi teadur professor Laskar annab koos kolleegidega teada ka Marsi võimalikust lähikohtumisest Jupiteriga, mille võimas gravitatsioon võib punase planeedi meie päikesesüsteemist üldse eemale paisata.

Pikka aega arvasid astronoomid, et planeetide orbiidid on ennustatavad, kuid kahekümne aasta eest demonstreerisid uurijad, et nende orbiitides esineb väikseid kõikumisi.

Nüüd on Laskari töörühm demonstreerinud, kuidas väikesel osal juhtudest võivad sellised fluktuatsioonid kuhjuda, kuni mitme miljoni aasta pärast hakkavad sisemiste planeetide orbiidid kattuma.

Teadlased viisid läbi enam kui 2500 simulatsiooni, millest mõnes põrkasid Marss ja Veenus Maaga kokku.

"Häving oleks täielik," kinnitab Lasker. "Planeedi kiirus kokkupõrkehetkel on 10 km sekundis - kümme korda suurem kui tulirelva kuulil -, ning loomulikult on Marss püssikuulist märksa massiivsem."

Laskeri arvutused näitavad ka, et Merkuuri kokkupõrge Veenusega pole päris võimatu. Viimane stsenaarium ei mõjutaks aga eriti Maad.

"Kui miljardite aastate pärast siin veel keegi elab, näevad nad taevas valgusesähvatust, ning pärast seda on kaks planeeti üheks liitunud," ütleb ta. "Uus planeet saaks Veenusest veidi suurem, ning pärast kokkupõrget oleks Päikesesüsteem veidi korrapärasem, kuid Maa orbiiti see ei mõjutaks."

Vaata videot!