Maa atmosfäär pärineb avakosmosest

 (20)
Maa atmosfäär pärineb avakosmosest
Scanpix

Maa atmosfääri ja tõenäoliselt ka ookeanid moodustanud gaasid ei tulnud meie koduplaneedi sisemusest, vaid avakosmosest, selgub Manchesteri ja Houstoni ülikoolide teadlaste uurimusest.

Mainekas rahvusvahelises ajakirjas Science sel nädalal avaldatud aruanne tähendab, et kooliõpikust meelde jäänu pildid muistsest Maast koos tohutusuurte vulkaanidega, mis gaase atmosfääri paiskavad, tuleb ümber mõelda, vahendab teadusportaal PhysOrg.

Töörühma kinnitusel tuleb igivana hüpotees, mille kohaselt Maa varaseima atmosfääri allikaks olid just vulkaanid, lõplikult pensionile saata.

Maailma juhtivate analüütiliste tehnikate toel testis Greg Hollandi, Martin Cassidy ja professor Chris Ballentine’i juhitud töörühm uute tõendite leidmiseks vulkaanilisi gaase.

“Leidsime vulkaanilistest gaasidest ilmselge meteoriidi-signatuuri. Sellest teame nüüd, et vulkaanilised gaasid ei saanud Maa atmosfäärile midagi märkimisväärset lisada,” ütleb projekti juhtiv teadlane Greg Holland.

„Seega pidid atmosfäär ja ookeanid pärinema kusagilt mujalt, tõenäoliselt hilisemast pommitamisest komeetidele sarnaste, gaasi- ja veeküllaste materjalidega. Seni pole kellelgi olnud seadmeid, mis neid vaevuhoomatavaid signatuure Maa sisemusest pärinevates proovides registreerida suutnuks — nüüd aga saame teha just täpselt seda.”

Taolised tehnikad võimaldasid töörühmal mõõta tillukesi koguseid mittereaktiivsete vulkaaniliste gaaside krüptooni ja ksenooni jälgi, mis paljastasid meteoriitidele isikupärase isotoopilise “sõrmejälje”, mis erineb “päikesegaaside” omast.

Nüüdne uurimus on ka esimene, mis määras kindlaks Maa vahevöös leiduva krüptooni täpse osakaalu.

“Paljud on näinud kunstnike ettekujutust ürgsest Maast, kus röögatud tulemäed pumpavad gaasi atmosfääri. Nüüd oleme sunnitud selle pildi ümber joonistama,” ütleb projekti juht, Chris Ballentine Manchesteri ülikoolist.