Maa asub täna Päikesest rekordkaugusel: miks ilm on samas nii palav?
Taolist nähtust selgitas matemaatiliselt esmakordselt 17. sajandi Saksa astronoom Johannes Kepler, vahendab National Geographic. "Kepler taipas, et planeetide orbiidid on kujult elliptilised ning et Päike ei paiknegi süsteemi päris keskmes," selgitas Illinois osariigis Chicagos tegutseva Adleri planetaariumi astronoom Mark Hammergren.
Asjaolu, et Maa orbiit on ellipsikujuline, tähendab, et igal aastal on planeet korraks Päiksele kõige lähemal (periheelis), aga korraks ka kõige kaugemal (afeelis).
4. juulil paikneb Maa afeelis — 152 102 196 km kaugusel Päikesest. Tänavu läbisime periheeli 3. jaanuaril, kui Maad lahutas Päiksest 149 597 870 km.
Keskmiselt on Maa Päikesest afeelis ligi viis miljonit kilomeetrit (umbes kolm protsenti) kaugemal kui periheelis. Selle tulemusel paistab Päike taevas umbes kolm protsenti väiksem, ent seda erinevust ei pruugi tähele panna ilma teleskoobi abita.
"Vaevalt see märgatav on," arvas Hammergren, "aga kahtlemata on see mõõdetav."
Kui aga Maa on 4. juulil Päikesest maksimaalsel kaugusel, miks lõõtsutavad põhjapoolkera elanikud siis lõõskavas suvekuumuses?
Aga sellepärast, et aastaaegu mõjutab hoopis Maa telje kalle, mitte kaugus Päikesest.
Maa põhja-lõunatelg on umbes 23,4 kraadi all viltu, mistõttu osutavad selle poolused orbiidi eri punktides eri suundadesse.
Juhtumisi jõuab Maa afeeli täpselt siis, kui põhjapoolus on Päikese poole rohkem kaldus kui lõunanaba.
"Kuna Maa telg on kaldu, jõuab päikesevalgus põhjapoolkeral suvekuude ajal Maale pikema aja vältel — s.t, päevad on pikemad ja ööd lühemad. Samuti tabab päikesevalgus maapinda vertikaalsemalt," selgitas Hammergren. "Need kaks asjaolu koos põhjustavadki aastaaegade erinevusi."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!