Maa all laiuvad tohutusuured ookeanid

 (44)
Maa all laiuvad tohutusuured ookeanid
Scanpix

Meie koduplaneedi koore all võivad peituda ülisuured ookeanid. Teadlased usuvad, et hea elektrijuhtivusega piirkonnad vahevöös — Maa koore ja tuuma vahelises mahukas piirkonnas — reedavad vee olemasolu.

Veeotsijad teadurid koostasid vahevöö ehk mantli globaalse ruumilise kaardi, kus eriti hea elektrijuhtivuse piirkonnad on esile tõstetud, vahendab Daily Telegraph.

Selgus, et elektrijuhtivuse tulipunktid kattuvad subduktsioonitsoonivöönditega — aladega, kus Maa pinda jaotavaid tektoonilisi plaate surutakse allapoole.

See tuli üllatusena, sest subdutseeruvad plaadid on ümbritsevatest vahevöö-kivimitest külmemad ning peaksid seega elektrit juhtima halvemini.

Kõige paremini selgitab seda anomaaliat hüpotees, et subduktsiooni käigus imbub ka vesi allapoole ja suurendab elektrijuhtivust, arvavad teadlased.

“Mudel näitab selgelt lähedast seost subduktsioonivööndite ja hea juhtivuse vahel, ning kõige lihtsamaks seletuseks on vesi,” kinnitab üks ajakirjas Nature avaldatud uurimust juhatanud teadlaseid, USA Oregoni osariikliku ülikooli professor Adam Schultz.

Tema kolleeg Gary Egbert, samuti Oregoni ülikooli professor, lisab: “Tegelikult me ei tea, kui palju vett Maal leidub. On mõningaid tõendeid, mille kohaselt ookeanipinna all on palju rohkem vett kui kogu maailma ookeanides kokku. Meie tulemused võivad sellele küsimusele mõningast valgust heita.”

Teiseks võimalikuks selgituseks vahevöö paranenud elektrijuhtivusele võivad olla raua või süsiniku kõrgemad tasemeid, möönavad teadurid.

Maa-aluse vee olemasolul võib olla ka teisi selgitusi. “Kui seda koos plaatidega allapoole ei subdutseerita, siis kuidas see sinna sai?” küsib Schultz. “On see ürgne, peitunud koore all juba neli miljardit aastat? Või nõrgus see tõepoolest plaatide aeglase subdutseerumise käigus alla, mis annaks mõista, et meie planeet on kunagi ammu olnud palju märjem? Need on huvitavad küsimused, millele meil seni veel vastused puuduvad.”

Kaardi koostamisel kasutasid teadlased geo-observatooriumis kolme aastakümne vältel kogutud enam kui saja magnetväljauuringute andmeid.

Järgmise sammuna loodavad nad uuringut korrata värskemate andmetega, mis saadud nii maapinnal asuvatest vaatlusjaamadest kui satelliitidelt.